III taotlusvoorus toetust saanud projektid

Toetatud projektid valdkonniti:

• tugevam demokraatlik kultuur ja suurenenud kodanikuteadlikkus

• laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele

• haavatavate rühmade mõjujõu suurendamine
  
  Toetusesaajad on esitatud tähestiku järjekorras.

1. Tugevam demokraatlik kultuur ja suurenenud kodanikuteadlikkus

Arengukoostöö Ümarlaud
Eesti keskkonnasammude kiirendamine kestliku arengu kohalikule tasandile viimisega keskkonnaühenduste koostöös
EUR 80 000

Projekti üldine eesmärk on kiirendada Eesti liikumist kestliku riigi suunas. Selleks luuakse  olemasolevatest keskkonnateadmistest tervikpilt, viiakse kestliku arengu teemad kohalike valimiste aastal omavalitsusteni ja toetatakse teadlike keskkonnategude ära tegemist kohalikul tasandil. Projektiga luuakse tingimused keskkonnaühenduste süvendatud koostööks ja keskkonnasoovituste elluviimiseks kümnes omavalitsuses 2021. ja 2022. aastal.  
Projekti tulemusel on kestliku arengu keskkonnateemad kohalikul tasandil teadvustatud ja tegutsemise vastutus suurenenud. Niimoodi on loodud soodus pinnas ühiskondliku tellimuse tugevdamiseks riigi tasandil, sealhulgas riikliku roheleppe ja sellele järgnevate tegudeni jõudmiseks.   
Projekti vedajad on kestliku arengu koalitsiooni koordineeriv Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) ja Rohetiiger, partneriks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kui teaduse populariseerija. Projekti on kaasatud ligikaudu 20 keskkonnaühendust, kes aitavad kohalikule tasandile soovitusi koostada ja neid sihtrühmadeni levitada. Lisaks tehakse koostööd kohalike kogukondadega, keda võimustatakse kestlikkuse soovitustele oma piirkonnas huvikaitset tegema ja kohalike rohelepeteni jõudma. 

Eestimaa Looduse Fond
Metsaotsused kaasavaks ja läbipaistvaks!
EUR 93 757,40

Eesti metsa käekäik on murettekitav. Intensiivne metsamajandamine on muutumas üha suuremaks probleemiks nii sellega kaasneva elurikkuse hävimise, kohalike väärtuste kahjustamise kui – üha enam ja enam – kliimamuutusele kaasa aitamise tõttu. Looduskeskkonnaga arvestamiseks ja erinevate huvide tasakaalu tagamiseks on ülioluline, et metsaotsuste tegemisse oleksid kaasatud ekspertteadmist valdavad keskkonnaühendused ning kohalikud kogukonnad. Praktikas kaasamise mehhanismid aga ei toimi. 
Projekti eesmärgiks on kaasamise põhimõtted metsaotsuste tegemisel uuesti au sisse tõsta. Selleks on plaanis pöörata tähelepanu nii õiguslikele kitsaskohtadele kui jõustada kaasamise nõuded praktikas, läbi konkreetsetes otsustusprotsessides osalemise. Sihtrühmadeks on riikliku tasandi otsustajad, keskkonnaühendused ning kohalikud aktiivgrupid. 
Projekti käigus viiakse läbi õiguslik analüüs metsaotsuste tegemisse avalikkuse kaasamise kitsaskohtadest, osaletakse päriselu otsustusprotsessides ning toetatakse jõu ja nõuga kohalikke aktiivgruppe. Kogu tegevust toetab tugev avalikkusele suunatud kommunikatsioon. 
Projekti tulemusena saavutatakse: 1) arusaam metsaotsuste tegemise õiguslikest kitsaskohtadest ning lahendustest, mis viiakse ka otsustajateni; 2) konkreetsetes metsaga seotud otsustusprotsessides kaasamise nõuete järgimine, mille tulemuseks on ühelt poolt paremad otsused ja teiselt poolt näidisjuhtumid, millest lähtuda ka edaspidi; 3) motiveeritumad ja võimekamad kohalikud kogukonnad. 

Projekti elluviijaks on Eestimaa Looduse Fond, partneriteks Eesti Ornitoloogiaühing ja Roheline Läänemaa. 

Eesti Väitlusselts
Kohalikud teemad kohalike valimiste keskmesse
EUR 95 506,89

Projekti eesmärgiks on Eesti demokraatliku kultuuri tugevdamine. Fookuses on aidata kaasa hea valimistava järgimisele ning toetada valijate informeeritud valikute langetamist. Projekt kasutab erinevaid sihtgruppe (KOV ajakirjanikud, noored, õpetajad), et kujundada ühiskondlikku diskussiooni valimiseelsel perioodil, seades olulisele kohale kohalike omavalitsuste ülesanded ning ennetades valeväidete ja lubaduste esitamist. Koostöösprojekti partneri poliitikauuringute keskusega Praxis luuakse kommunikatiivne juhendmaterjal kohaliku omavalitsuse ülesannete selgitamiseks, mida suunatakse peamiselt ajakirjanikele ning sellega kaasnev meediakampaania, mis on suunatud keskmisele valijale. Tavavalija informeeritud valikute toetuseks avaldatakse koostöös Eesti Päevalehega valimiseelse ühiskondliku debati kohta faktikontrolle. Töötatakse välja KOV omandis olevale meediale juhendmaterjal valimiste hea tava lihtsamaks järgimiseks. Väitlusselts arendab KOV ülesannete selgitamiseks välja töötatud juhendi pinnalt noortele suunatud koolitused ning koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga koolitatakse noori koolides, osaluskogusides ja noortekeskustes. Projekti käigus välja töötatud juhendid arendatakse Väitlusseltsi kogenud õpetajakoolitajate ja väitlusõpetajate toel koolides kasutatavateks õppematerjalideks, mida õpetajad saavad kasutada ka pärast projekti lõppemist. Eelmainitud tegevuste toel suunatakse valimiseelset debatti KOV ülesannetest lähtuma ning toetatakse eriti just noore valija esimest valijakogemust vajalike teadmiste ja oskustega, et kujundada noorest informeeritud valija.

Keskkonnaõiguse Keskus
Kliimaargumentide arvestamine keskkonnamõju hindamisel
EUR 58 864,75

Eestis on probleemiks, et keskkonnamõju hindamises ei arvestata sisuliselt kliimamuutuse aspektiga. Samuti ei oska otsustajad arvesse võtta kliimamuutuste aspekte keskkonnaalaseid kaalutlusotsuseid tehes (sh arvestada oluliste keskkonnaõiguse põhimõtetega). Projektiga soovitakse jõuda suurema õigusliku selguseni, kuidas ja millal ja milliseid kliimamuutuse aspekte tuleks keskkonnamõju hindamises hinnata. Samuti soovitakse projektiga suurendada nii kohalike omavalitsuste kui ka vabaühenduste teadlikkust nimetatud aspektide arvestamisest keskkonnamõjude hindamisel ja keskkonnaotsuste tegemisel. Projekti käigus viiakse ellu tegevusi sihtgruppide teadlikkuse suurendamiseks ning pakutakse õigusabi, sh kaalutakse suurema õigusselguse loomise eesmärgil strateegilise vaide või kaebuse esitamist. Lisaks tehakse huvikaitselist tööd riigi tasandil.   
Projekti tulemusel on sihtgrupid teadlikumad sellest, kuidas keskkonnamõju hindamisel kliimamuutuse aspektiga tuleb arvestada, neile on kättesaadavad praktilised juhendid ning paranenud on õigusselgus, kuidas tuleks keskkonnamõju hindamises kliimaaspektiga arvestada. See viib tulevikus olukorrani, kus keskkonnamõju hindamises kliimaaspektidega sisuline arvestamine muutub tavapäraseks praktikaks ning keskkonnaotsustest antakse kliimaaspektidele vääriline kaal. Projekti viiakse ellu koostöös Eesti Rohelise Liikumise (ERL) kui kliimavõrgustiku eestvedajana. Eksperdina on kaasatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI). 

 

Kistler-Ritso SA
Vabamu demokraatiateemaline rändnäitus ja programm „30 aastat iseseisvat riiki“
EUR 55 439,88

Vabamu ehitab demokraatiast kõneleva näituseplatvormi, mis jõuab kahe aastaga igasse maakonda ning iga eestlase infovälja, andes võimaluse kogeda tasuta nüüdisaegset muuseumielamust ka Tallinna kesklinnast väljaspool. Näituse eesmärk on aidata Eestis elavatel inimestel paremini mõista ja tunda meie oma riiki.   
Paljude inimeste jaoks on demokraatia, ühiskonna toimimine ja kodaniku roll igapäevaelus argitoimetuste kõrval tagaplaanil. 2021. a suvel möödub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest, mis kõrgendab inimeste tähelepanu ja tekitab huvi Eesti riigi loo vastu. Lähenev tähtpäev annab hea võimaluse viimase 30 aasta jooksul toimunud muutusi, nende põhjuseid, sisu ja tähendust üheskoos reflekteerida. Rändnäitus vaatab tagasi iseseisvuse taastamisele ja viimasele 30 aastale ning näitab, kui oluline on iga inimese panus iseseisva demokraatliku riigi kujundamisel ja hoidmisel. 
Näitusega soovitakse viia inimesteni teadmine, et iseseisva demokraatliku riigi sünd ei olnud pelgalt juhus ning oli vaja piisavalt inimesi, kel oli tahet ja oskusi ühiselt tegutseda, et seda võimalust ära kasutada ning taastada iseseisev Eesti riik. Näitus kannab sõnumit, et kodanikena passiivseks jäädes elaksime täna teises riigis ja oluliselt teistsuguses ühiskonnas ning inspireerib kui ka annab praktilisi teadmisi, mis on kodaniku õigused ja kohustused.  
Näitusega kaasneb programm arutelude ja demokraatiatrennidega ning annab praktilise kogemuse ja näpunäited, kuidas kodanikuna riigi kujunemises kaasa lüüa.  

 

Korruptsioonivaba Eesti
ALACi ehk vihjeandjate nõustamis- ja teabekeskuse kaudu teavitajate toetamine Eestis
EUR 59 943,20

Projekti jooksul luuakse Korruptsioonivaba Eesti (KVE) juurde vihjeandjatele suunatud nõustamis- ja teabekeskus (ALAC), mille abil pakutakse turvalisel viisil ja tasuta eelnõustamist ning pro bono partnerite abil juriidilist nõustamist neile, kes kaaluvad teavitamist või on teavitamise tõttu saanud tagakiusamise ohvriks. Vihjeandmisega kaasneb hulganisti riske ja negatiivseid näiteid, mis teavitamist heidutavad. Teavitamata jätmisel lähevad pettused ja korruptsioon aga edasi ning kahjustavad kaudselt kogu ühiskonda.
Tänu usaldatud ja sõltumatu organisatsiooni nagu KVE juures toimimisele tõuseb ALACi kaudu teadlikkus sellest, kuidas ohutult teavitada, ning KVE poolt valitud strateegiliste juhtumitega hagelemise kaudu paraneb teavitajate kaitse alane kohtupraktika. Eriti oluline on see Eesti kontekstis, kus 2021. a lõpuks jõustub teavitaja kaitse seadus - KVE saab otseselt mõjutada positiivsete kohtupretsedentide teket ja anda teavitustele tuginevat sisendit seaduse parendamiseks. ALACi loomisel on KVE-l võimalus õppida üle 60-lt Transparency Internationali ühingu ALACilt üle maailma.
ALACi jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutatakse ära juba eksisteerivaid ning kasvupotentsiaaliga Ausa Ettevõtluse Võrgustikku ja koolituskavade kaudu osalevaid organisatsioone, kelle toel tegevust rahastatakse ning kelle kaudu edendatakse otseselt Eesti ärieetika tervist.
Tänu ALACi nõustamistest informeeritud huvikaitsele saab KVE-st kodanikukesksem ja mõjusam vabaühendus. Tänu ALACi toimimismudelile osaleb aina rohkem osapooli vabakonna tegemistes ning sellest informeeritud muutuste toel paraneb ühiskonna läbipaistvus ja tugevneb Eesti õigusriiklus.

 

Lapsele Oma Kodu
Teadmine annab võimaluse
EUR 40 327,98

Projekti eesmärk on oma õigustest ja kohustustest teadliku ning aktiivselt ühiskonna heaolusse panustava vene keelt emakeelena kõneleva Narva kodaniku kujundamine. Projektis keskendutakse ühiskonna haavatavamate sihtrühmade – lastega pered (sh noored lastega pered) ja vanavanemad toetamisele oma õiguste eest seismisel sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel. Õiguste kõrval vaadatakse põhjalikult ka kohustusi, millega inimene peaks ise panustama oma elukeskkonna parendamisele ning motiveeritakse sellega tegelema. Selleks kutsutakse kokku töörühmad, kes tutvuvad riigi ja omavalitsuse toimimise põhitõdedega, kodaniku võimalustest anda omapoolne aktiivne panus ühiskonna paremaks muutmisel. Projekti käigus tutvutakse sellise kogemusega teistes Eesti piirkondades. Projekti tulemusel antakse kohalikule omavalitsusele, Narva linnale, üle ettepanekud sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamiseks. Kasvab inimeste hulk, kes aktiivselt on valmis osalema kogukonna elus. 

 

MTÜ Avatud Vabariik

Idavärav

EUR 80 000

Projekti eesmärgiks on soodustada noorte lõimumist, tõsta geograafiliselt vähem soodustatud piirkondades (eelkõige Kirde-Eestis) elavate ja rahvusvähemustest noorte kaasatust, rakendada uue meedia võimalusi vabakonna arendamiseks ning tugevdada kontakte Eesti ja Venemaa demokraatliku kodanikuühiskonna esindajatega. Projekti peamine sihtrühm on eri rahvustest noored vanuses 16 kuni 30 aastat. Projekti eesmärkide saavutamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: laiemale avalikkusele ja aktivistide ringile suunatud kodanikuhariduslike ürituste ja koolituste läbiviimine, vabatahtlikute võrgustike toetamine ning teabetegevus (sh uue meedia ulatuslik rakendamine), mis on suunatud eelkõige noortele, aga ka kogu ühiskonnale tervikuna. 

 

Nähtamatud Loomad
Nähtamatud Loomad: Kaasava ühiskonna nimel
EUR 56 220,94

Eesti vabaühendustel on vaja häid näiteid, teadmisi ja oskuseid, et vabatahtlikke senisest edukamalt kaasata. Teisalt otsivad paljud vabatahtlikud lühiajalisi võimalusi panustamiseks. Nähtamatutel Loomadel on tulevikuks väga palju plaane ja uusi kampaaniasuundi; vabatahtlike koordineerimise ja kaasamise valdkonna süsteemi väljatöötamine on eeldus, et need kampaaniasuunad õnnestuksid. Projekti eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda, edendada kodanikuteadlikkust ja tõsta kodanikuaktiivsust. Üles ehitatakse läbimõeldud vabatahtlike koordineerimise ja kaasamise süsteem Nähtamatutes Loomades ja jagatakse enda kogemust teiste Eesti vabaühendustega. Võimestatakse ja koolitatakse nii organisatsiooni praeguseid kui projektiperioodil värvatavaid vabatahtlikke, et nad oskaksid kaasa rääkida poliitika kujundamises, hoolitseda enda heaolu eest vabatahtlikuna ja mõistaksid ühiskondlike protsesside suunamise võimalusi. Nii panustatakse Eestikodanikuühiskonna jätkusuutlikkusse ja võimekusse. Samuti on projekti eesmärk populariseerida vabatahtlikkust kui kodanikualgatuse vormi. Samuti kaasatakse seni alakaasatud rühmi nagu noored, mehed, eakad, perekonnad ja muukeelsed elanikud. Nende eesmärkide saavutamiseks pakutakse Eesti inimestele mikro- ja perioodilise vabatahtlikkuse võimalust, koolitatakse vabatahtlikke efektiivse aktivismi, sotsiaalse muudatuse ellu kutsumise, efektiivse ajakasutuse jm teemadel. Vabatahtlike portreelugude kajastamisega meedias ja sotsiaalmeedias ning Eesti MTÜde koolitamisega vabatahtlike valdkonnas innustatakse Eesti inimesi panustama vabatahtlikuna ja võimestatakse kodanikuühiskonda laiemalt.

 

Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
Osalusdemokraatia edendamine koosloome meetodite kasutuselevõtu abil
EUR 59 938,96

Eesti vabakonnas ja avalikus sektoris ei ole piisavalt oskusi, kuidas teha koostööd mitme osapoolega probleemide lahendamisel. Mitme osapoolega kollektiivne probleemilahendamine on keskne osa osalusdemokraatiast. Riigikantselei kaasamise ja mõjude hindamise uuringu (2018) lõppraport kirjeldab, kuidas endiselt valitseb Eestis praktika, kus kaasamiseks loetakse eelnõude infosüsteemi üles riputatud eelnõu kommenteerimise võimalust. Raport kirjeldab poliitikakujundamise protsessi osalisi kui kaasajaid ja kaasatavaid, mitte võrdselt olulisi partnereid lahenduste leidmisel. Tänast kaasamise praktikat võib seega nimetada pigem konsulteerimiseks ja mitte sisuliseks koostööks.
Samale on viidanud oma raportites ka OECD (2017) tõdedes, et pea kõiki poliitikavaldkondi iseloomustab tänasel päeval keerukus – erinevad valdkondi mõjutavad tegurid on omavahel läbi põimunud ja nende seoseid ei ole võimalik lõpuni defineeridagi. Samal ajal ei ole aga vabaühendustel ja ametnikel, kes mitme osapoolega probleemidele lahendusi leidma peaksid, piisavalt tööriistu protsesside juhtimiseks
Käesoleva projekti eesmärk ongi tõsta vabaühenduste ja ametnike tegutsemisvõimekust mitme osapoolega koostööprotsesside disainimisel, juhtimisel ja osalusdemokraatia edendamisel. Selleks töötatakse välja ja viiakse ellu kaks 8-päevast koosloomejuhtide koolitusprogrammi ja kolm veebipõhist koosloome sprinti, kus osalevad Eesti vabaühenduste juhid ja avaliku sektori esindajad. Selleks et koosloome leviks ja juurduks poliitikakujundamises, tutvustakse koostöös Riigikantseleiga koosloome metoodikaid 24 töötoas ametnikele. Koostöös koosloome klubiga tutvustatakse laiemale avalikkusele koosloome olemust ja kasu osalusdemokraatia edendamisel. Seda on plaanis teha veebiseminaride sarjaga.

 

2. Laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut
Istanbuli konventsioon Eestis. Variraport
EUR 60 000

Projekti “Istanbuli konventsioon Eestis. Variraport” põhieesmärgiks on saavutada kvalitatiivselt uus tase ja läbimurre soolise ja lähisuhtevägivalla ennetamisel  ja tõkestamisel  Eestis. Projekt on vajalik, et tõhustada Eesti suutlikkust  Istanbuli konventsiooni rakendamisel ja jõuda miinimumnõuete täitmiselt konventsiooni tervikliku rakendamiseni, arvestades kõiki põhinõudeid ja sätteid. Koostatakse variraport, kus analüüsitakse Eesti seadusandluse vastavust  Istanbuli Konventsiooni nõuetele ja riigi võimekust  täita  Istanbuli Konventsiooni nõudeid  ohvrite ees, selgitatakse  kuivõrd on kaitstud vägivalla eest erinevad haavatavad  riskirühmad (rahvusvähemused, immigrandid, LGBT inimesed, puuetega naised, eakad naised, põgenikud/immigrandid jt) aga samuti maapiirkondade naised. Projekti olulisemad tegevused on sisendi kogumine variraportiks kohalikult tasandilt ja sellega seonduv huvikaitsetegevuse arendamine.  Projekti jooksul saavutatakse uus tase vabaühenduste, eeskätt haavatavaid riskirühmi esindavate naisorganisatsioonide võimekuse osas,  naistevastase- ja perevägivalla ohvrite õiguste kaitsesse kaasatakse uusi inimesi kohalikult tasandilt, moodustatakse üle-eestiline võrgustik, mille ülesandeks on jälgida Istanbuli Konventsiooni nõuete rakendamist Eestis. Projekt viiakse ellu koostöös Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, Pärnu Naiste Tugikeskuse ja  MTÜ Sotsiaalse Kapitali Koostöökeskusega.

 

Eesti Inimõiguste Keskus

Inimõiguste saadik igasse maakonda

EUR 59 951

Projektiga toetatakse Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) 2025 strateegilist eesmärki, et Eesti oleks avatud ühiskond, kus inimõigused on olulised, kaitstud ja riiklikult tagatud, ning iga Eesti inimene teab, et tema ja teiste õigused väärivad kaitsmist. Projekti raames toimuvate tegevuste läbi suurendab EIK oma kandepinda, tuues kokku inimesed üle Eesti, kelle jaoks on inimõiguste eest seismine oluline. Selleks arendatakse olemasolevat ning ainulaadset inimõiguste saadikute programmi nii, et see kasvaks ja toimiks jätkusuutlikult ning toetaks inimõiguste kaitse vajalikkusest teadlikkuse tõstmist rohujuuretasandil Eesti eri piirkondades.

Inimõiguste saadikud on erinevates piirkondades üle Eesti tegutsevad inimesed, kes hoolivad oma kogukonna turvatundest ning austavad iga inimese võrdset inimväärikust. Saadikute paremaks lõimimiseks arendatakse ja täiendatakse olemasolevat baaskoolitust ning viiakse läbi ühisüritusi ja kohtumisi. Saadikute võimestamiseks töötakse välja tööriistakast, mille abil saab iga saadik inimõiguste valdkonnast teadlikkust tõsta. Laiema regionaalse kandepinna saavutamiseks laiendatakse saadikute võrgustikku ning luuakse uusi saadikuid juurde loov programm. Inimõigustest teadlikkuse tõstmiseks korraldavad saadikud erinevates Eesti piirkondades tegevusi ning hoiavad EIK tiimi kursis kogukonna inimeste inimõigusi puudutavate murede ja rõõmude, väljakutsete ja võimalustega.

Projekti sihtgrupiks on inimõigusliikumise eestvedajad, kellele antakse vahendid, teadmised ning võimalused oma kogukonnas inimõiguste kaitsesse panustada ning Eesti eri piirkondade elanikud, kes on inimõiguste teemadest paremini informeeritud. Lõppkasusaajateks on haavatavad grupid, kes läbi teadlikkuse tõusu oskavad abi otsida, Eesti Inimõiguste Keskus, mis on võimekam vabatahtlikke koondama ja kohalikke kogukondi kaasama ja Eesti ühiskond tervikuna, mis on teadlikum inimõiguste temaatikast.

   

Eesti LGBT Ühing
LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused
EUR 88 000

Projekti eesmärk on LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamine Eestis läbi strateegilise huvikaitsetöö  ja mõjusa poliitikakujunduse. Projekti sihtrühmad on LGBT+ inimesed Eestis, poliitikud, poliitikakujundajad, -rakendajad, avalikkus, Eesti LGBT ühing (edaspidi ühing). 
Projekti peamisteks tegevusteks on kvalitatiivne uuring, mis kaasab poliitikud, poliitikakujundajad, -rakendajad ja Eesti LGBT+ inimesed; LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused, mis katab kogu Eesti LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise edendamise valdkonda; tegevuskava soovituste mõjusaks rakendamiseks koostatud huvikaitseplaan.   
Eduka kaasamise ja kommunikatsiooni tulemusel on LGBT+ inimesed rohkem jõustatud ning teadlikud oma õigustest ja võimalustest. Nad on saanud kaasa rääkida seadusandluse ja igapäevaelu kitsaskohtade tuvastamisel ning seeläbi andnud võimaluse ühingule teha LGBT+ inimeste huvikaitsetööd mõjusamalt. Poliitikud, poliitikakujundajad ja -rakendajad on informeeritud ja teadlikud LGBT+ teemadest ja kitsaskohtadest inimeste võrdsete õiguste edendamisel. Ühiskonna teadlikkus LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise teemal on paranenud. Inimesed oskavad märgata kitsaskohti LGBT+ inimeste õiguste tagamisel ning julgevad ja soovivad sellele tähelepanu juhtida. Ühingu pädevus huvikaitsetegevuses ja poliitikakujunduses on kasvanud, koostöövõrgustik on laienenud ning kasvab võimekus LGBT+ inimeste huvide kaitsjana. Ühingu tegevused on jätkusuutlikumad, professionaalsemad ja seeläbi on toetatud valdkonna areng Eestis. 
Projekti partnerid on poliitikauuringute Keskus Praxis, Eesti Inimõiguste Keskus ja FRI - The Association for Gender and Sexuality Diversity Norrast.

 

Eesti Neurofibromatoosi Ühing MTÜ
Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!
EUR 59 999,72

Eestis puuduvad riiklikud poliitikad, mis pööraksid eraldi tähelepanu puuetega naiste haavatavusele, kes langevad suurema tõenäosusega vägivalla (füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise jms) ohvriks kui puueteta naised. Puuetega naistele pole tagatud ligipääsetavus naistearstide vastuvõttudele ning naiste varjupaigad pole valdavas enamuses juurdepääsetavad liikumispuudega naistele. Puudega naist nähakse võrreldes puudeta naisega pigem vähemväärtuslikuna ning seda mh võrreldes puudega meestega. Eesti õigusruumis ei rakendata terminit „mitmene diskrimineerimine“, mistõttu puuetega naiste õigused ja kaitse on kitsendatud. Puuetega naiste temaatikat ei  peeta poliitilisel ega õigusloome tasandil oluliseks.
Projektiga viiakse läbi puuetega naisi puudutavad uuringud, töötoad puuetega naistele, kunstinäitus ning luuakse ümarlaud strateegilise pikaajalise koostöö arendamiseks, et töötada intensiivselt puuetega naiste õiguste edendamise suunal. Projekti käigus on olulised kohtumised poliitilisel tasandil, sh algatada eelnõusid, manifeste, allkirjade kogumisi. Puuetega naiste hääl  tuleb viia seadusandja teadvusvälja.
Projekti tulemusena on puuetega naistel suurem teadlikkus inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, soolisest võrdõiguslikkusest, mitmekordsest diskrimineerimisest, inimkaubandusest, puuetega naiste vastu suunatud vägivallast. On võideldud puuetega naiste kohta kujunenud eelarvamuste ja negatiivsete stereotüüpide  vastu.
Projekti partneriteks on Helpific, Eesti Naisjuristide Liit, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing, Tartumaa Puuetega Naiste Ühing. Lisaks kaasatakse projekti Eesti Naisuurimus-ja Teabekeskus, Feministeerium, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Naisliit, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti LGBT Ühing ja puudega naised, kes kuuluvad etnilisse vähemusrühma.

 

Estwatch
Õiglane toidulaud: inimõiguste toetamine ja kliimamuutuse pidurdamine toidupoodide tarneahelates
EUR 49 027,48

Globaliseerunud majandussüsteemi tõttu on Eesti toidupoekettide tarnimisotsustel ja inimeste tarbimisotsustel mõju nii tarneahelate alguses olevate haavatavamate inimeste inimõigustele kui keskkonnale ja kliimamuutusele. Projekti eesmärk on Eesti toidupoodide tarneahelate vastutustundlikkuse kasvatamise kaudu suurendada Eesti ühiskonna toetust inimõigustele, võrdsele kohtlemisele ja keskkonnahoiule.​ Antud eesmärgi saavutamiseks viib Estwatch läbi kaks uuringut toidupoodide tarneahelate vastutustundlikkusest, misjärel suurendatakse koostöös Mondoga kodanike teadlikkust ja kaasatust tegema vastutustundlikumaid tarbimisotsuseid, võimestatakse kodanikuühendusi seisma tugevamalt inimõiguste ja keskkonna eest ning suunatakse dialoogi ja avaliku arutelu kaudu uuritavaid ettevõtteid olema vastutustundlikumad. Projektil on neli oodatavat tulemust: suurenenud on teadmine ja läbipaistvus, kas ja kuidas uuritavad ettevõtted arvestavad ja maandavad tarneahelates inimõiguste ja keskkonnaga seotud riske ning mida ettevõtted saaksid ja peaksid antud vallas tegema tõhusamalt; laiem avalik arutelu uuritavate ettevõtete vastutustundlikkuse teemal on suurendanud Eesti ühiskonnas teadlikkust inimõigustest, võrdsest kohtlemisest ja kliimamuutusest; kodanikud ja kodanikuühendused on rohkem võimestatud, et suunata uuritavaid ettevõtted tõhusamalt arvestama ja haldama oma tarneahelates inimõiguste ja keskkonnaga seotud riske; uuritavad ettevõtted on liikunud vastutustundlikuma majandustegevuse poole, arvestades ja hallates oma äritegevuses ja tarneahelates varasemast tõhusamalt inimõiguste ja keskkonnaga eotud riske.

 

Oma Tuba
Minu keha, minu teha
EUR 99 994

Projekti eesmärk on suurendada teadlikkust Eesti ühiskonnas, et oluline osa inimõigustest on kehaline autonoomia ehk õigus langetada iseseisvaid otsuseid oma keha, seksuaalsuse ja reproduktiivsuse üle. Seda tehakse huvikaitse ja järjepideva kommunikatsioonitöö kaudu eesti ja vene keeles. Noorte jaoks korraldatakse positiivne, võimestav ning jaatav seksuaalse nõusoleku teemaline sotsiaalmeediakampaania “Sul on õigus!” ja töötoad “Kuidas öelda jah?”. Projekti tulemusel on Eestis käivitunud diskussioon karistusseadustiku muutmise vajalikkusest – et seksuaalkuritegude määratlused lähtuksid nõusoleku, mitte vastuhaku olemasolust; ühiskondlikesse aruteludesse, mis puudutavad aborti ja soopõhist vägivalda, on sisse toodud kehalisest autonoomiast lähtuv inimõiguste perspektiiv; noorte teadlikkus nõusoleku olulisusest on suurenenud; ning projektis osalevate organisatsioonide võimekus on paranenud huvikaitse valdkonnas. Projekti viib läbi Feministeerium, partneriteks on Eesti Seksuaaltervise Liit, MTÜ Vägivallavaba EluKaitseks, Peace Action Community Estonia, Icelandic Women's Rights Association (Island) ning mitteametlik rühmitus Sotsiaalmeedikud.

 

Seiklejate Vennaskond
Võta sõna ja tegutse - inimõiguste heaks
EUR 52 978,80

Projektiga soovitakse tõsta teadlikkust inimõigustest ja võidelda vihakõne vastu. Konkreetsemalt, tõsta noorte seas teadlikkust inimõigustest, vihakõnest ja diskrimineerimisest kutsudes neid kaasa rääkima läbi arutelude, filmiõhtute ja aktiivõppe teemapäevadel (nt rahupäev,  seksistliku vihakõne vastane päev, ohutuma Interneti päev jt); koolitada noortega töötavaid inimesi inimõiguste ja “Ei vihakõne” osas, tutvustada neile erinevaid tööriistu selle jaoks (nt  kogumik “Järjehoidjad”, “Inimõiguste kompass” jne), õppida Islandi ja Norra heast kogemustest ja praktikatest ning rakendada neid Eesti tasandil; elavdada ja aktiveerida “Ei vihakõnele liikumise!” kampaaniat Eestis nii Interneti kui päris maailmas  
Projekti tegevustesse kaasatakse otseselt 48 noortega töötavat inimest, kes õpivad kasutama mitteformaalseid meetodeid käsitlemaks noortega inimõiguste ja “Ei vihakõnele” teemasid. Nemad omakorda teevad töötubasid oma noortega kaasates ligi tuhat noort. Kümme noortega töötavat inimest saavad võimaluse osaleda õppevisiitidel Norra ja Islandile, et õppida nende kogemusest, luua kontakte ja tuua see kogemus tagasi Eestisse. Korraldame 18 teema päeva, et jõustada teatud vähemusgruppe või tõmmata tähelepanu diskrimineerimisega seotud probleemidele ühiskonnas. Nendes tegevustes osaleb vähemalt 360 noort. Lisaks korraldatakse noortele kaks inimõiguste suvekooli (kokku 50 osalejat) ja luuakse vabatahtlike aktivistide grupp, kes hakkab haldama “Ei vihakõnele!” Eesti sotsiaalmeedia lehte. Projekt viiakse ellu koostöös Step by Step organisatsiooniga Islandilt ja Terram Pacis organisatsiooniga Norrast.

 

3. Haavatavate rühmade mõjujõu suurendamine

Eesti Pagulasabi
Pagulas- ja rändetaustaga inimesed võimekamaks ja nähtavamaks
EUR 60 000

Projekti eesmärk on võimestada Eestis elavaid pagulasi ja teisi rändetaustaga inimesi, suurendada nende nähtavust ja positiivset kuvandit ühiskonnas ning leevendada nendega seonduvaid hirme, stereotüüpe ja eelarvamusi. Projekti raames arendatakse edasi pagulas- ja rändetaustaga inimesi kaasavat ja neile töövõimalusi pakkuvat sotsiaalset ettevõtet Siin & Sääl, toetades selle majanduslikku iseseisvust ja jätkusuutlikkust, et see suudaks kaasata ja võimestada senisest suuremat hulka pagulasi ja rändetaustaga inimesi. Samuti viiakse kuues eri kohas läbi kohalike omavalitsuste spetsialistidele suunatud ja Eestis elavate pagulaste endi poolt juhitud ümarlaudade sari “Lõimumiskiirendi”, edendamaks pagulastega töötavate inimeste hoiakuid ja sallivust. Viimaks võetakse üles ja levitatakse sallivusele ja üksteisemõistmisele kutsuv video tööpealkirjaga “Meievahelised sarnasused”, edendamaks ühiskonna hoiakuid ja sallivust. Projekti tuumikmeeskonda kuulub neli inimest, kellest kaks on ise pagulastaustaga ning kes omandavad projekti raames juhtimis- ja tööalaseid oskusi ja kogemusi. Projekti tulemusena on Eestis elavad pagulased ja teised rändetaustaga inimesed võimekamad ja tööturul konkurentsivõimelisemad ning Eesti kohaliku tasandi spetsialistid ja ühiskond laiemalt mõnevõrra avatumate ja sallivamate hoiakutega.

 

Eesti Pimedate Liit
Nägemispuudega noorte üle-eestilise huvikaitseorganisatsiooni loomine
EUR 34 062,40

Projekti eesmärgiks on arendada välja hästi toimiv ja jätkusuutlik nägemispuudega noorte üle-eestiline huvikaitseorganisatsioon, mis hakkab tegelema haavatava sihtrühma huvikaitsetööga.   
Eesti Pimedate Liit koostöös oma koostöövõrgustiku organisatsioonidega otsib üles aktiivsed nägemispuudega noored üle Eesti ja innustab neid läbi ühistegevuste ja koolituste, tegutsema üheskoos nägemispuudega noorte huvide ja õiguste kaitsmisel.  
Projekti raames toimuvad nägemispuudega noortele ligipääsetavad koolitused, kus õpetatakse, kuidas toimib kodaniku algatusel põhinev organisatsioon ja kuidas seda juhtida, kuidas toimub avalikkuse teavitamine, poliitika kujundamine ja milliste organisatsioonide kaudu oma huvikaitset teostada, kuidas leida rahastust oma ideedele ja kirjutada projektitaotlusi, noored saavad ülevaate Eesti ettevõtlusmaastiku toimimisest sh mittetulundusühingute seadusandlusest. 
Praktilise tööna korraldavad nägemispuudega noored ise ligipääsetavad töökoosolekud, töötoa ja suveseminari. Projekti lõpus korraldatakse töökoosolek, kus hinnatakse projektiga püstitatud eesmärkide täitumist ning otsustatakse koostöövõrgustiku edasised tegevused.  
Projekti soovitavaks tulemuseks on noorte enda poolt loodud ja juhitava koostöövõrgustiku või organisatsiooni teke, mille kaudu hakkavad noored ise nägemispuudega noorte huvikaitsega tegelema, andes sisendi riiklikul ja Euroopa Liidu tasemel vajalikuks noorte nägemispuudega inimeste huvide ja õiguste eest seismiseks. 
Projekti raames teeb Eesti Pimedate Liit koostööd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, Liidu liikmesühingutega, Tartu Emajõe Kooli, Tallinna Heleni kooli, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteameti ja Eesti Oftalmoloogide Seltsiga. 

Jututaja
Eakate sotsiaalse isolatsiooni vähendamine
EUR 59 951, 46 

Projekti eesmärk on vähendada eakate üksildust ning sotsiaalset isolatsiooni ja tugevdada generatsioonidevahelist sidet, viies selleks kokku noored ja eakad ning pakkudes neile võimalust ühiseks kvaliteetajaks ja mitmekülgselt arendavateks tegevusteks. Partneriteks on 1) Viru Haigla AS-i hallatavate asutuste Nõmme, Viimsi ja Tabasalu Pihlakodu, kus toimuvad projekti tegevused eakatega, ning 2) Tallinna Ülikool, kes panustab elanikkonna küsitluse analüüsi ning abistab noorte värbamisega ja integreerib meie projekti oma õppetegevusse. Võimalusel kaasame ka teisi koole noorte leidmisel.

 

Käpp ja Käsi
Uus meetod tugiisikute tööriistakastis: kuidas toetada vanglast vabanenute taasühiskonnastumist läbi varjupaigakoerte treenimise
EUR 42 733,25

Projekt toetab vanglast vabanenute taasühiskonnastumist andes neile võimaluse kaasa aidata teise abivajava sihtgrupi, varjupaiga koerte, heaolu tõstmises ning seeläbi suurendada enda emotsionaalset heaolu, prosotsiaalset aktiivsust, õppida elus ja tööturul olulisi oskuseid (kannatlikkus, järjepidevus, väikeste sammudega tulemuste parandamine, arengusammude märkamine ja nende üle reflekteerimine). Koostöös projekti partnerite Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituudi, EELK Diakoonia ja Ühiskonnatöö Sihtasutuse ja Johannes Mihkelsoni Keskusega muudetakse projekti tulemusel varasemalt eraldiseisvalt kasutusel olnud sekkumine osaks tugiisikute töövahenditest. See teeb programmis osalemise võimalikuks ka vene keelt kõnelevatele ning väljaspool Tartut ja Tallinnat paiknevatele vabanenutele.  

 

Oskar Alliku Kodu
Miljööteraapia rakendusvõimalused Eestis
EUR 43 204,83

Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringutel võib psüühiliste probleemidega laste arv Eestis olla 20 000-40 000 ning 2018.aastal lisandus pea 6000 psühhiaatriliselt esmadiagnoositud last vanuses 0-18 aastat. Vaadates pikemaajalisi prognoose, on oodata vaimse tervise probleemide jätkuvat suurenemist. Need arvud iseenesest pole suuremad teiste EL riikide psüühiliste probleemidega laste hulgast, aga neis maades on sellistele lastele mõeldud abisüsteemid eksisteerinud kauem, on läbimõeldumad ja mitmekülgsemad. Projekti keskseks eesmärgiks on miljööteraapia kui integreeritud rehabilitatsiooniteenuse ja miljööteraapilise ravikodu idee laiem tutvustamine Eestis ning sihtgrupi huvikaitse. Projekti otsesteks kasusaajateks on raske ja püsiva psüühika-ja käitumishäirega lapsed/noorukid, kellel on diagnoositud psüühikahäire, millest tulenevalt ei tule lapsed toime koolikohustuse täitmisega ja igapäevase eluga. Projekti vanuserühm on 12-18aastat. Projekti sihtgruppideks on ka võrgustikuliikmed, kes võiksid olla huvitatud oma töös miljööteraapilise ravikoduteenuse arendamisest (KOV-id, asenduskodud, valdkonna MTÜ-d, kool-kodud), kohalik kogukond, keda soovitakse kaasata ravikodu arendamisse Peedul ning kelle hulgas soovitakse vähendada teadmatust, põhjendamatut hirmu ning eelarvamustel põhinevat vastuseisu. Samuti ravikodu meeskond, kelle teadmisi ja pädevust tõstetakse. Projekti kestel viiakse läbi järgmised tegevused: teabepäevad, koolitused, laager, vastastikused õppereisid koostöös Norra partneriga, luuakse Peedu ravikodu koduleht ning tõlgitakse miljööteraapia alane teos norra keelest eesti keelde. Projekti partneriks on Larkollen’i miljööteraapiline ravikodu Norrast, kus on aastakümnete pikkune valdkondlik kogemus ning kellega jagatakse vastastikuseid kogemusi ning teadmisi koolituse ja õppereiside raames. Projekti tulemusel on suurenenud võrgustikuliikmete teadmised miljööteraapiast ja psüühiliste traumadega laste rehabilitatsiooni võimalustest, kasvanud on valdkonna vabaühenduste võimekus, paranenud on koostöö kogukonnaga ja tugevnenud mentorlussuhted Norra partneriga.

 

Rahvusvaheline Maja
Ühiskonda läbi töö
EUR 59 999,52

Eestisse saabunud pagulastel on keeruline siseneda tööturule, mis omakorda pärsib ka laiemat lõimumist. Risk tööturult eemale jääda on nii madalalt kui ka kõrgelt kvalifitseeritud pagulastel.  Rahvusvaheline Maja on viimase aasta jooksul piloteerinud Tartus uut sekkumismudelit, milleks on sotsiaalne ettevõte Köömen. Köömen pakub pagulastele enesearenguprogrammi, toetab tööturule sisenemist ja laiemat lõimumist. Köömen teenib omatulu, pakkudes Eesti turule rahvusköökide toite, mida valmistavad programmis osalevad pagulased. 
Projekti eesmärk on laiendada sekkumismudelit üle kogu Eesti, et kõik Eestisse saabunud pagulased saaksid soovi korral sellest osa. Eesmärk on, et Eesti oleks esimene riik, kus iga pagulane saab juba varajases etapis alustada tööga, leida toetavat võrgustikku, saada oskusi ja muutuda võimalikult vara (juba esimestest kuudest) produktiivseks Eesti ühiskonnaliikmeks, selmet sõltuda pikaajaliselt sotsiaaltoetustest. 
Projekti tulemusel on toimunud süsteemimuutus ja on loodud  uus innovatiivne lõimumismeede, mis ei sõltu projektirahastusest ja toetab pagulaste sisenemist Eesti tööturule ja laiemat lõimumist.  
Projekti sihtrühmaks on Eestis elavad pagulased ning perspektiivis ka teised kolmandatest riikidest pärit uussisserändajad. Projekti partnerid on Eesti sotsiaalne ettevõte Marhaba ja Norra sotsiaalne ettevõte Mestringsguiden, kellega toimub kogemuste ja parimate praktikate vahetus ning kellega koos luuakse mõju hindamise tööriist, mida jagatakse vabavarana ka teistele sarnastele algatustele Euroopas.