Liigu peamenüüsse Liigu alammenüüsse Liigu sisu algusesse

Küsimused ja vastused

Taotluste esitamise perioodil on vabaühendustel võimalik esitada ka lisaküsimusi, mis tuleb Avatud Eesti Fondile aadressil acf@oef.org.ee saata hiljemalt 5 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtaega. E-maili teemareal palume märkida ka organisatsiooni nimi, kes küsimuse esitab. 

Siin alalehel avaldame nii küsimusi kui vastuseid ilma viiteta organisatsioonile, kes küsimuse esitas. Seetõttu soovitame kodulehekülge regulaarselt külastada.

Taotlejate võrdse kohtlemise huvides ei anna AEF eelhinnangut taotleja abikõlblikkusele, sammudele ega konkreetsetele tegevustele.

NB! Uuendatud 7.08.2019

K: Kas ACF-i programmi raames on oluline organisatsiooni vanus?
V: ACF-i programmi raames ei ole organisatsiooni vanusele piiranguid seatud.

K: Soovime projekti raames omandada või renoveerida hooneid.
V: Kinnisvara omandamine ei ole ACFi-i programmi raames abikõlblik kulu (vt Juhised p.6.4.c). Kinnisvara rekonstrueerimise või renoveerimisega seotud kulud ei tohi moodustada rohkem kui 50% projekti abikõlblikest otsestest kuludest (vt. Juhised p. 6.2.2).

K: Kas ACF-i taotlusvoorudes pakutav abi oleks meie organisatsioonile kohaldatav?
V: Projekti eesmärgi seadmisel soovitame pöörata tähelepanu sellele, et projekt vastaks juhistes toodud valdkondadele, tulemustele ja väljunditele (punkt 2 ja 3). Abi võib olla ka juhistes toodud näidetest (vt Soovituslikud meetmed).

K: I would like to get informed about the Active citizen project announced recently as we want to participate at this project. Can you inform us about the general conditions and terms?
V: Most important information about our upcoming open call can be found on our webpage: https://acf.ee/en/calls/ongoing-calls. When setting the goals of the project, we recommend paying attention to outcomes, areas of support and outputs specified in the Guidelines. More detailed information can be found here: https://acf.ee/fileadmin/user_upload/Guidelines_21052019_ENG.pdf.

K: Juhises on märgitud, et keskmise suurusega projekti taotluse esitamise tähtaeg on 21. august 2019 ning et hindamine võtab umbes 2 kuud. Kas hindamine toimub jooksvalt pärast taotluse esitamist või hindate kõiki taotlusi korraga, pärast tähtaja saabumist?
V: Hindame kõiki taotlusi korraga. Hindamisprotsess algab peale taotluste esitamise tähtaega 21.08.19 ja kestab umbes 2 kuud.

K: Kas ja millal on plaanis korraldada seminare taotlejatele?
V: Seminarid (infopäevad) taotlejatele on juba käimas. Tulekul on veel infopäevad Pärnus (30.05.19), Tartus (06.06.19) ja Narvas (20.06.19).

K: Kas spordialaliidud, kes ühendavad mitmeid klubisid, on abikõlblikud taotlejad?
V: Kõik vabaühendused, mis vastavad abikõlblikkuse nõuetele (vt Juhised p. 5.1), võivad taotluse esitada.

K: Kui mittetulundusühendus on ministeeriumi partner, siis kas teda käsitletakse sotsiaalpartnerina (kes ei ole abikõlblik organisatsioon)?
V: Ei. Sotsiaalpartneritena peetakse silmas tööandjate ja töövõtjate organisatsioone.

K: Kui vabaühendus saab riigilt toetust, siis kas ta saab taotluse esitada?
V: Jah, riigipoolne toetus ei ole takistuseks ACF-ilt toetuse taotlemisel.

K: Kuidas projektipartnerid omavahel arveldavad? Kas nad esitavad arve või maksetaotluse? Kas võib teha projektipartnerile ettemakse?
V: Projektipartner esitab projekti elluviijale kuluaruande koos maksetaotlusega. Projektipartner võib taotleda projekti elluviijalt ka ettemakset, sel juhul esitatakse pärast kulude tegemist projekti elluviijale kuluaruanne. See, kuidas partnerid omavahel arveldavad, sätestatakse partnerluslepingus.

K: Kes on EMP (ja Norra) toetustest abisaavad riigid?
V:
Need on Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

K: Kuidas käib toetust saanud projekti puhul eelarves muudatuste tegemine?
V: Juhul kui projektitoetuse saaja soovib projekti teostamise käigus kasutada projektitoetust erinevalt projektis esitatud eelarvest, millega kaasneks eelarve erinevate kuluartiklite lõikes kulude suurenemine või vähenemine rohkem kui 10 (kümme) % eelarverea summast, peab ta eelnevalt taotlema selleks AEF-i kirjalikku nõusolekut. Selleks tuleb esitada uus eelarveettepanek.

K: Kui põhjalik peaks olema vahearuanne?
V: Vahearuande vormi töötab fondioperaator välja lähema kuu aja jooksul ja selle leiab programmi kodulehelt.

K: Mis aja jooksul peale projekti rahastamise otsust tuleks sõlmida leping projekti elluviimiseks?
V: ACF-il ei ole konkreetseid tähtaegu, mis aja jooksul peab leping olema sõlmitud. Eeldame, et see toimub mõistliku aja jooksul.

K: Mis on mitteametlik rühmitus?
V: Need on inimeste rühmitused, grupid või liikumised, keda ühendavad ühised huvid, kuid kes ei ole juriidiliselt registreeritud organisatsioonid.

K: Kas KÜSK-i ja ACF-i vabaühenduste võimekuse taotlusvoorud toimuvad samal ajal? Mida sel juhul taotluse esitamisel peaks arvestama?
V: Me konsulteerime KÜSK-iga, et vältida taotlusvoorude ühele ajale langemist. Anname lähiajal teada, millal ACF-i vabaühenduste võimekuse tõstmisele suunatud taotlusvoor välja kuulutatakse.

K: Kas vastloodud kohalike omavalitsuste liidud saavad olla taotlejad?
V: Abikõlblik taotleja on Eestis registreeritud vabaühendus, mis vastab abikõlblikkuse nõuetele (vt Juhised p. 5.1), sh peab vabaühendus olema sõltumatu kohalikust, piirkondlikust ja keskvalitsusest ning teistest avaliku sektori institutsioonidest.

K: Kas toetuse eelarves võib kogu summa olla kajastatud tööjõukuludena?
V: Jah.

K: Kas juhatuse liige saab töötada palgatöötajana projekti heaks?
V:
Saab küll, kui tema tööülesanded ei kattu juhatuse liikme omadega. Sel juhul tuleb temaga sõlmida tööleping, tähtajaline või tähtajatu, mis võib olla ka osalise koormusega, kui projektitegevused nii ette näevad.

K: Kuidas ja kes otsustab, kas ühing on sobilik taotleja, kui tal põhikirjas on tegevustena kirjas nii avalik kui ka oma liikmete huvides töö tegemine?
V:
Taotleja vastavust abikõlblikkuse nõuetele kontrollitakse tehnilise hindamise käigus, mille viib läbi AEF. Vajadusel palutakse esitada täiendavaid dokumente, nt ühingu põhikiri ja tegevusaruanded.

K: Kui kaua kestab vahearuande menetlemine?
V:
Maksimaalselt kuni 20 tööpäeva.

K: Kas antud taotlusvoorus võib vabatahtlik töö moodustada 100% kaasfinantseeringust?
V:
Ei, antud taotlusvoorus võib vabatahtlik töö ehk mitterahaline kaasfinantseering moodustada maksimaalselt 50% kaasfinantseeringust.

K: Millise eelarverea või kuluartikli alla läheb raamatupidaja palk?
V:
Kui raamatupidaja täidab ülesandeid, mis on otseselt ja vahetult projekti tegevustega seotud, siis võib tema (proportsionaalne) töötasu olla osa projektimeeskonna töötasudest. Arvestage, et osalise ajaga projekti jaoks töötajate tööaja üle tuleb pidada arvestust. Kui raamatupidaja teeb raamatupidamisarvestust organisatsiooni kui terviku jaoks ning tal ei ole projektiga otseselt seotud ülesandeid, siis saab raamatupidamisega seotud kulusid kajastada kaudsete kuludena, mis tulenevad projektiga seotud abikõlblikest otsestest kuludest.

K: Kas vabatahtlikud tuleb kanda töötajate registrisse?
V:
MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel töötavaid isikuid töötamise registris registreerima ei pea.

K: Milles seisneb partneri roll? Kas ta peab sisuliselt osalema või ainult rahaliselt panustama?
V:
Partnerlus on kahe või enama organisatsiooni vaheline suhe, millega kaasneb jagatud vastutus rahastatava projekti elluviimisel. Partner võib, aga ei pea rahaliselt projekti panustama. Partnerluse sisukus on üks projekti hindamiskriteeriume (vt Juhised lk 18 Hindamiskriteeriumid p.4).

K: Kas saaksite tuua näited innovaatilisusest, mida antud taotlusvoorus silmas peate? Meil on ideid, mis on meie valdkonnas innovaatilised, kuid mis on teistes valdkondades tavapärasemad praktikad.
V:
Innovaatilisuse hindamisel võetakse arvesse ka konteksti, st kuidas antud idee või lähenemine antud valdkonnas/kogukonnas või sihtgrupi jaoks on uudne.

K: Keda loetakse projektitegevustesse kaasatud inimesteks?  Kas oluline on kaasata projekti võimalikult palju inimesi või loeb kaasatuse kvaliteet?
V:
Projekti kaasatud inimeste puhul lähevad arvesse nii vabatahtlikud, üritustel osalejad kui ka nt mingi väljaande lugejad eeldusel, et saate neid mingil moel loendada. Osalejate arv on meie jaoks üks indikaatoritest, mida me vajame programmi kui terviku hindamisel - kui paljudeni potentsiaalselt programmi otsene mõju on ulatunud. Projektis osalejate arv kui selline ei ole omaette hindamiskriteerium.

K: Kodulehel hetkel ainult Islandi organisatsioonide andmebaas - kus on Norra ja Liechtenstein? Kus neid leida?
V: Link Norra ja teiste kasusaavate riikide andmebaasile on kodulehel olemas. Otsetee on siin: https://ngonorway.org/partners/. Liechtensteini kohta andmebaasi kahjuks ei ole saadaval.

K: Kas te aktsepteerite ka volitusi või võib allkirjastada ainult allkirjaõiguslik isik?
V: Jah, aktsepteerime ka volitusi.

K: Kui partner korraldab ürituse, kas ta tohib esitada arve või peab esitama kõik kulud eraldi?
V: Ei, partner ei saa arvet esitada, vaid esitab tehtud kulude kohta kuluaruande.

K: Kas partner esitab kuluaruandega ka kuluarved?
V: Partner esitab kuluaruandega nii kuludokumendid kui pangakonto väljavõtte või maksekorralduse koopiad. Projekti elluviija peab veenduma, et kulud on projektiga seotud ja et need kulutused on tegelikult ka tehtud.

K: Kas remondi tegemine üürikorteris on abikõlblik kulu?
V: Jah, kui see on seotud projekti tegevustega ja projekti seisukohast vajalik tegevus. Remondi- ja renoveerimise kulud võivad moodustada max 50% projekti otsestest kuludest.

K: Kas ruumide remondi osas on üürilepingul ka tähtaeg?
V: Remondi tegemine, mis toimub mahus, mis ületab organisatsiooni põhivara arvele võtmise piiri, tuleb remondikulude puhul lähtuda programmi põhivara soetamisega seotud nõuetest. Kui põhivara soetamine kantakse projekti kuludesse 100%-selt, tuleb nimetatud põhivara kasutada veel 5 aasta jooksul peale projekti lõppemist. Sellisel juhul on oluline, et üürileping kehtiks vähemalt sama perioodi.

K: Kas taotluse võib esitada inglise keeles?
V: Ei, taotlus tuleb esitada eesti keeles.

K: Keda peetakse silmas haavatavate gruppide all?
V: Haavatavate gruppide all peetakse silmas naisi, vähemusi, immigrante, etnilisi ja teisi vähemsoodsas olukorras rühmi, kes mingitel põhjustel ei ole osa saanud ühiskonna edust ja hüvedest. Need rühmad on sageli sotsiaalselt tõrjutud ja neil puuduvad huvikaitse oskused, mis aitaksid neil paremini oma huvide eest seista.

K: Keda peetakse programmi raames silmas noorte all?
V: ACF-i raames ei määratleta „noori“ kui konkreetset vanuserühma, kuna ei ole olemas ühest rahvusvaheliselt tunnustatud definitsiooni. Seetõttu soovitame noorte defineerimisel lähtuda konkreetse projekti eesmärkidest ja tegevustest. Näiteks UNESCO defineerib noori kui iga, kust algab üleminek lapseeast kuni täiskasvanueas tekkiva iseseisvuse ja sõltumatuse saavutamiseni.

K: Loomade varjupaigad – millise tulemusvaldkonna alla see kuulub? Kas loomad kuuluvad haavatud gruppide alla?
V: Nagu nimigi ütleb, siis ACF on suunatud kõige laiemas mõttes aktiivsetele kodanikele ja nende kujunemiseks ja kaasamiseks kaasaaitamisele. Loomi me haavatavate gruppidena ei defineeri. Tulemusvaldkonna leidmisel tuleb lähtuda tegevuste sisust ja eesmärgist.

K: Kas teie poolt pakutav abi on kohaldatav meie ühingule, kui soovime suurendada kodanikuteadlikkust loomatemaatikal?
V: Kodanikuteadlikkuse suurendamine on ACF programmi raames üks tulemustest, mille saavutamisse rahastatavad projektid peavad panustama. Kuid taotlejate võrdse kohtlemise huvides ei saa me anda eelhinnangut taotleja abikõlblikkusele, sammudele ega konkreetsetele tegevustele.

K: Meil puudub varasem kogemus Avatud Eesti Fondi taotlusvoorudega. Kas saaksite palun jagada infot, kuidas toetuse taotlemiseks ette peaksime valmistuma?
V: Esimese sammuna soovitame tutvuda juhistega taotlejatele. ACF kodulehel on olemas taotlusvormid ning taotlusvormide täitmise juhend. Huvi korral võite tutvuda infopäeva slaididega.

K: Meie organisatsioonis on liikmed, kelle hulka kuuluvad vabaühendused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused. Kas me oleme abikõlbulik taotleja?
V: ACF-ist saab toetust taotleda ühing, kes on sõltumatu nii kohalikust omavalitsusest kui ettevõtetest ehk ei ole nende valitseva mõju all. Selle üle otsustamiseks tuleb vaadata ühingu põhikirja – kui ühing on omavalitsuste ja/või ettevõtete valitseva mõju all, siis näitab seda nende osalus organisatsiooni omanikeringis ja ka seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.
Samas saab selline ühing osaleda projektis partnerina – partneriks võivad olla igasugused avaliku ja erasektori organisatsioonid.
 

K: Mis on projekti elluviimise abikõlbulikkuse periood, ehk mis kuupäeval peaks hiljemalt projektiga alustama või mis kuupäevaks peaks kõik tegevused tehtud olema?
V: Eeldame, et kui esitate taotluse käimasolevasse taotlusvooru, siis alustategi projektiga siis, kui osutute toetusesaajaks. Sarnane taotlusvoor korraldatakse ACF programmi raames 2 korda ning lisaks korraldatakse 3 taotlusvooru vabaühenduste tegutsemisvõimekust suurendavatele projektidele. Arvestades sellega, et taotlusi ootame 21. augustiks ning taotluste menetlemine kestab umbes 2 kuud, võib projektiperioodi alguskuupäeva planeerida oktoobri lõppu/novembri algusesse. Antud taotlusvoorus on projektiperioodi kestus vahemikus 18–24 kuud projekti alguskuupäevast.


K: Tekkis küsimus taotlusvormis “Projekti lühikokkuvõte” kohta. Seal on palutud kirjeldada projekti lühidalt (kuni 200 tm), mis on aga lühem kui esitatud küsimus. Kas seal peaks silmas pidama hoopis sõnade arvu?
V: Taotlusvormis on palutud esitada projekti kokkuvõte lühidalt (kuni 200 tähemärki), et hindamisprotsess ei veniks pikaks. Esitatud küsimused on suunavad ja abistavad projekti lühikokkuvõte tegemisel. - NB! Taotlusvormis (12. augustil 2019) parandatud. Õige on siiski 200 SÕNA. 
 

K: Soovin täpsustada projekti taotlusesse partnerite valikut:

  1. kas partneriks saab olla kohalik omavalitsus, kes toetab vabaühenduse algatust?
  2. kas välispartneriks võib olla nt Norra kohalik omavalitsus „local municipality“, kellel on kogemusi võrdse kohtlemise ja inimõiguste  edendamises kogukonnas või peaks eelistama partneritena vabaühendusi?
  3. Kas välispartneriks sobib ka erialaühendus, et suurendada seeläbi professionaalset tuge kogukonna haavatavate sihtrühma võimestamiseks?

V: Vastavalt programmi juhistele võivad nii kohalikud kui ka välispartnerid olla igasugused avaliku ja erasektori üksused, nii ärilised kui ka mitteärilised, samuti vabaühendused, mis on asutatud juriidiliste isikutena Eestis. Välispartnerid võivad olla asutatud mõnes muus EMP toetust saavas riigis, doonorriigis (doonorpartnerlusprojekt) või Venemaal.
 

K: Mis tähendavad otsesed ja kaudsed kulud? Kas projektijuhi ja koolitajate tasu on otsene kulu ning millised kulud ei saa ulatada 15%. Tooge palun näited, mis ei ole otsesed kulud. Samuti kas on midagi, mille peale tuleb suurem tähelepanu pöörata ehk millisele küsimusele vastates, tehakse rohkem vigu?
V: Otseste kulude alla lähevad tööjõukulud, projekti tegevustega otseselt seotud kulud ehk projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud ning sisseostetud teenused, tööd ja väikevahendid ning põhivara soetamisega seotud kulud.
Kaudsed kulud on teisiti öeldes üldkulud – näiteks elektri- ja telefoniarved. Kaudsed ehk üldkulud saavad olla kuni 15% abikõlblikest otsestest tööjõukuludest (eelarvevormi rida 1).
ACF kodulehel asub taotlus- ja eelarvevormi täitmise juhend: https://acf.ee/fileadmin/norra/ACFi_juhised_ja_vormid/taotlusvormi_taitmise_juhend_28052019.pdf   
Tähelepanu soovitame pöörata sellele, et projekt vastaks juhistes toodud valdkondadele, tulemustele ja väljunditele (punkt 2 ja 3). Võite tutvuda ka juhistes väljatoodud taotluse hindamiskriteeriumitele. Samuti jälgige, et eelarves kajastatud kulud oleksid otseselt seotud projekti tegevusega.

K: Kas taotletavat raha on võimalik kasutada ka kinnisvara ostmiseks oma sihtrühmale, nt puudega inimestele ja samuti kasutada näiteks omaosaluse tasumiseks mõnele teisele projektile?
V:
Kahjuks kinnisvara ost ei ole abikõlblik kulu, kinnisvara renoveerimisega seotud kulud võivad moodustada kuni 50% projekti otsestest kuludest. Taotletava raha kasutamiseks kaasfinantseeringuna teisele projektile piiranguid ei ole.

K: Kas MTÜ võib osaleda kahes taotlusvoorus?
V: Jah, võib küll. Ühes taotlusvoorus võib ta aga esitada ühe taotluse (põhi)taotlejana, samas aga võib sama ühendus olla projektipartnerina sama taotlusvooru raames osaline teistes projektitaotlustes piiramatu arv kordi.

K: Kas teise projekti rahastust on võimalik kasutada kui kaasfinantseeringut, kui see toetab käesoleva projekti tegevusi?
V: Jah, kui see sobib teisele rahastajale.

K: "Konkursi raames soodustatakse partnerlust doonorriikidega ning projektid, mis viiakse ellu koos partnerorganisatsioonidega, saavad hindamisel lisapunkte." Kas lause teises pooles on silmas peetud Eesti partnereid, mitte doonorriikide partnereid?
V: Siin on peetud silmas doonorriikide partnereid.

K: Soovime projektiga toetust taotleda ühingule kuuluva kinnisvara renoveerimiseks. Kui projekti toetatakse, kas ehitusjärgus maja peame ära kindlustama? Kui jah, kas võib maja hindamise ja kindlustamise kulud kirjutada projekti eelarvesse ja sõlmida kindlustusleping projekti käivitamise alguses?
V: Kindlustamise kohustus on teil siis, kui renoveerimise kulu makstakse 100% projekti vahenditest. Juhul, kui projektiga kaetakse renoveerimiskulud osaliselt, siis kindlustuse kohustust ei ole. Juhul, kui kindlustamine on kohustuslik, siis projektiaegse kindlustuse võib sõlmida kohe ja see võib olla osa projekti eelarvest. Peate arvestama, et kindlustuskohustus kehtib veel 5 aastat pärast projekti lõppu ja selleks perioodiks peate vahendid mujalt leidma.

K: Juhendis seisab, et fondioperaator teatab, millised hinnad võtta aluseks vabatahtliku töö väärtuse arvestamisel. Kahjuks ei suuda ma neid hindu leida. Kust ma otsima peaksin?
V:
Fondioperaator teatab vastavad hinnad iga konkursi väljakuulutamisel konkursikuulutuses. Hetkel käimasoleva konkursi raames on vabatahtliku töö väärtuseks vahemik 4,29 EUR/h ja 10,50 EUR/h olenevalt töö iseloomust. Hinnad on koos tööandja maksudega.

K: Kas MTÜ peab olema tegutsenud mingi aja, et saaks toetust taotleda? Kui jah, siis kuidas ma majandusaasta aruande esitan?
V:
Ei, MTÜ võib olla alles asutatud. Kui ühingul ei ole majandusaasta aruande esitamise kohustus veel saabunud, siis tuleb taotlusele lisada väljatrükk ühingu bilansist ja kasumiaruandest ning vabas vormis ülevaade ühingu tegevusest.

K: Soovime täpsustada nõuet suurprojekti taotluse partnerite osas. Juhendi punkt 4.2 viitab, et suurprojekti toetuse taotlemiseks peab projekt olema esitatud ja ellu viidud vähemalt 3 vabaühenduse koostöös. Punkt 5.2 samas ütleb, et partneriks võib olla ka avaliku sektori üksus, mh äriline. Siit küsimus, et mida täpsemalt tähendab kolme partneri nõue – kas kõik kolm peavad olema vabaühendused või on abikõlbulik kolmikpartnerlus ka vabaühenduste ja avalikusektori või erasektori organisatsiooniga?
V:
Suurprojekti puhul peab tõesti projekti olema kaasatud lisaks taotlejale veel 2 vabaühendust ehk siis kokku peab projekt ellu viidama vähemalt 3 vabaühenduse koostöös. Ülejäänud partnerid võivad olla avaliku sektori ja kõik muud teie loetletud organisatsioonid. Selle nõude mõte on toetada vabaühenduste suuremat omavahelist koostööd ja võrgustike teket. Keskmise suurusega projektide puhul seda nõuet ei ole ja partnerid võivad olla ükskõik millised nii era- kui avaliku sektori organisatsioonid. 

K: Kas taotleja peab olema kindlasti MTÜ või võib olla ka OÜ kui on tegemist sotsiaalse ettevõttega? Kas 1 ühing võib olla seotud ka mitme projektiga kui ideed on erinevad.
V: Taotleja peab olema MTÜ või SA, partnerid võivad olla ka OÜ-d. 1 ühendus ehk MTÜ või SA saab esitada ühe taotlusvooru raames ühe taotluse (põhi)taotlejana, küll aga võib ta osaleda partnerina teistes projektides piiramatu arv kordi.

K: Mul on tekkinud küsimus seoses taotlusvormi punktiga 2.4 (Eesmärgi, tegevuste ja tulemuste seosed). Kas eesmärgina tuleb panna kirja üks kolmest etteantud projekti eesmärkidest (nt Laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele)? Ning siis oodatava tulemusena loetleda punktis 1.3 välja toodud tulemused ja tegevustena punktis 2.2 välja toodud tegevused? Või tuleks tuua välja punktis 1.1 kirja pandud projektile spetsiifilised alaeesmärgid ja täita vorm nendest lähtuvalt?
V:
Eesmärk ja alaeesmärgid, tulemused ja tegevused tuleks sõnastada lähtuvalt oma projekti spetsiifikast ja need siis seostada osas 2.4. "Laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele" on lihtsalt see tulemusvaldkond, mille alt te taotlete. Küll aga peaks projekt haakuma vähemalt ühe väljundi ja indikaatoriga, mis selle tulemusvaldkonna all on toodud. Näiteks, et projekti tulemusena on siis kas tekkinud suurem teadlikkus inimõigustest või edeneb inimõiguste alane huvikaitsetegevus jne.

 

ACFi operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Liigu peamenüüsse Liigu alammenüüsse Liigu lehe päisesse