Küsimused ja vastused

Taotluste esitamise perioodil on vabaühendustel võimalik esitada ka lisaküsimusi, mis tuleb Avatud Eesti Fondile aadressil acf@oef.org.ee saata hiljemalt 5 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtaega. E-maili teemareal palume märkida ka organisatsiooni nimi, kes küsimuse esitab. 

Siin alalehel avaldame nii küsimusi kui vastuseid ilma viiteta organisatsioonile, kes küsimuse esitas. Seetõttu soovitame kodulehekülge regulaarselt külastada.

Taotlejate võrdse kohtlemise huvides ei anna AEF eelhinnangut taotleja abikõlblikkusele, sammudele ega konkreetsetele tegevustele.

NB! Uuendatud 19.05.2022

K: Mis kuupäevaks peavad projekti tegevused olema teostatud? Täitmise juhendis on kirjas, et antud konkursi raames on projektide kestus 12 – 18 kuud ja et alustada saab  alles peale elluviimise lepingu sõlmimist. Kas võime alustada ka näiteks kuue kuu möödudes alates positiivsest otsusest või peame alustama kohe? Kui on võimalik hiljem alustada, siis kas ka sellisel juhul kehtib 18 kuud  projekti maksimum pikkusena?
V: Eeldame, et projektiga alustatakse 6 kuu jooksul pärast jaatava otsuse saamist. Kuna ACF-i programm on lõpusirgel, siis tuleb arvestada veel sellega, et viimane kulude abikõlblikkuse kuupäev on 30.aprill 2024 ehk selleks ajaks peavad olema kõik kulud tehtud. Nii et kui tagant ettepoole hakata tulema, siis 18 kuuline projekt peab algama hiljemalt 1.novembril 2022.

K: Projekti meeskonna tööjõukulud. Kas siin võivad  töösuhted olla vormistatud ka käsundus – ja töövõtulepinguga?
V: Jah, siin võivad töösuhted olla vormistatud ka võlaõiguslike lepingutena.

K: Muud tööjõukulud. Meil oleks selle all lektoritasud. Hetkel me veel ei tea kas me saame lektorid palgata personaalse töövõtulepinguga või sõlmime need juriidiliselt isikult teenuse ostmisena, see oleks siis eelarverida rida 3, tegevusega seotud otsesed kulud. Kas projekti algul on võimalik summasid (kogu lektori töötasufond ) eelarveridade vahel ümber tõsta?
V: Jah, eelarvesse saab vajadusel teha muudatusi nii projekti alustades kui ka projekti jooksul. Kui projekti kulg ega rahaline väärtus sellest suurt ei muutu, ei ole eelarve muutmisele takistusi. Muudatused tuleb meiega kooskõlastada ning vormistada uus eelarve põhi.

K: Toetuse saaja kaudsed kulud ( rida 4). Kui põhjalik peab siin olema kalkulatsioon selle kulu põhjendamiseks (ruumid, side, koduleht, raamatupidamine, projektijuhi lähetused jne)?
V: Toetust andes kontrollime me alati kaudsete kulude suuruse põhjendatust korrelatsioonis organisatsiooni kogu tegevuse ja üldkulude kogusummaga ehk et kas projektis kajastatud kaudsete kulude summa suurus ei ole liiga suur. Selleks küsime, kui suur on ACF projektist saadav tulu versus organisatsiooni kogu tulu samal perioodil ja kui suured on org. üldkulud kokku. Kaudsete kulude all võib alati kajastada väiksema proportsiooni oma üldkuludest, kui projekti osakaal võimaldaks, kuid ei või kajastada suuremat osa. Seega, taotlust koostades on teil mõistlik see arvutuskäik juba enda jaoks läbi teha. Lisaks nimetage, millest peamiselt koosnevad teie kaudsed kulud, nii nagu tõite välja oma kirjas. Lähetuste puhul tuleks küll kaaluda, kas siin ei ole tegemist otseste kuludega, kui lähetusse läheb projektijuht projekti tegevustega seoses. Kaudsete kulude alla otsekulusid panna ei saa.

K: Kas ACF-i programmi raames on oluline organisatsiooni vanus?
V: ACF-i programmi raames ei ole organisatsiooni vanusele piiranguid seatud.

K: Soovime projekti raames omandada või renoveerida hooneid.
V: Kinnisvara omandamine ei ole ACFi-i programmi raames abikõlblik kulu (vt Juhised p.6.4.c). Kinnisvara rekonstrueerimise või renoveerimisega seotud kulud ei tohi moodustada rohkem kui 50% projekti abikõlblikest otsestest kuludest (vt. Juhised p. 6.2.2).

K: Kas ACF-i taotlusvoorudes pakutav abi oleks meie organisatsioonile kohaldatav?
V: Projekti eesmärgi seadmisel soovitame pöörata tähelepanu sellele, et projekt vastaks juhistes toodud valdkondadele, tulemustele ja väljunditele (punkt 2 ja 3). Abi võib olla ka juhistes toodud näidetest (vt Soovituslikud meetmed).

K: I would like to get informed about the Active citizen project announced recently as we want to participate at this project. Can you inform us about the general conditions and terms?
V: Most important information about our upcoming open call can be found on our webpage: https://acf.ee/en/calls/ongoing-calls. When setting the goals of the project, we recommend paying attention to outcomes, areas of support and outputs specified in the Guidelines. More detailed information can be found here: https://acf.ee/fileadmin/user_upload/Guidelines_21052019_ENG.pdf.

K: Juhises on märgitud, et keskmise suurusega projekti taotluse esitamise tähtaeg on 21. august 2019 ning et hindamine võtab umbes 2 kuud. Kas hindamine toimub jooksvalt pärast taotluse esitamist või hindate kõiki taotlusi korraga, pärast tähtaja saabumist?
V: Hindame kõiki taotlusi korraga. Hindamisprotsess algab peale taotluste esitamise tähtaega 21.08.19 ja kestab umbes 2 kuud.

K: Kas ja millal on plaanis korraldada seminare taotlejatele?
V: Seminarid (infopäevad) taotlejatele on juba käimas. Tulekul on veel infopäevad Pärnus (30.05.19), Tartus (06.06.19) ja Narvas (20.06.19).

K: Kas spordialaliidud, kes ühendavad mitmeid klubisid, on abikõlblikud taotlejad?
V: Kõik vabaühendused, mis vastavad abikõlblikkuse nõuetele (vt Juhised p. 5.1), võivad taotluse esitada.

K: Kui mittetulundusühendus on ministeeriumi partner, siis kas teda käsitletakse sotsiaalpartnerina (kes ei ole abikõlblik organisatsioon)?
V: Ei. Sotsiaalpartneritena peetakse silmas tööandjate ja töövõtjate organisatsioone.

K: Kui vabaühendus saab riigilt toetust, siis kas ta saab taotluse esitada?
V: Jah, riigipoolne toetus ei ole takistuseks ACF-ilt toetuse taotlemisel.

K: Kuidas projektipartnerid omavahel arveldavad? Kas nad esitavad arve või maksetaotluse? Kas võib teha projektipartnerile ettemakse?
V: Projektipartner esitab projekti elluviijale kuluaruande koos maksetaotlusega. Projektipartner võib taotleda projekti elluviijalt ka ettemakset, sel juhul esitatakse pärast kulude tegemist projekti elluviijale kuluaruanne. See, kuidas partnerid omavahel arveldavad, sätestatakse partnerluslepingus.

K: Kes on EMP (ja Norra) toetustest abisaavad riigid?
V: Need on Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

K: Kuidas käib toetust saanud projekti puhul eelarves muudatuste tegemine?
V: Juhul kui projektitoetuse saaja soovib projekti teostamise käigus kasutada projektitoetust erinevalt projektis esitatud eelarvest, millega kaasneks eelarve erinevate kuluartiklite lõikes kulude suurenemine või vähenemine rohkem kui 10 (kümme) % eelarverea summast, peab ta eelnevalt taotlema selleks AEF-i kirjalikku nõusolekut. Selleks tuleb esitada uus eelarveettepanek.

K: Kui põhjalik peaks olema vahearuanne?
V: Vahearuande vormi töötab fondioperaator välja lähema kuu aja jooksul ja selle leiab programmi kodulehelt.

K: Mis aja jooksul peale projekti rahastamise otsust tuleks sõlmida leping projekti elluviimiseks?
V: ACF-il ei ole konkreetseid tähtaegu, mis aja jooksul peab leping olema sõlmitud. Eeldame, et see toimub mõistliku aja jooksul.

K: Mis on mitteametlik rühmitus?
V: Need on inimeste rühmitused, grupid või liikumised, keda ühendavad ühised huvid, kuid kes ei ole juriidiliselt registreeritud organisatsioonid.

K: Kas KÜSK-i ja ACF-i vabaühenduste võimekuse taotlusvoorud toimuvad samal ajal? Mida sel juhul taotluse esitamisel peaks arvestama?
V: Me konsulteerime KÜSK-iga, et vältida taotlusvoorude ühele ajale langemist. Anname lähiajal teada, millal ACF-i vabaühenduste võimekuse tõstmisele suunatud taotlusvoor välja kuulutatakse.

K: Kas vastloodud kohalike omavalitsuste liidud saavad olla taotlejad?
V: Abikõlblik taotleja on Eestis registreeritud vabaühendus, mis vastab abikõlblikkuse nõuetele (vt Juhised p. 5.1), sh peab vabaühendus olema sõltumatu kohalikust, piirkondlikust ja keskvalitsusest ning teistest avaliku sektori institutsioonidest.

K: Kas toetuse eelarves võib kogu summa olla kajastatud tööjõukuludena?
V: Jah.

K: Kas juhatuse liige saab töötada palgatöötajana projekti heaks?
V: Saab küll, kui tema tööülesanded ei kattu juhatuse liikme omadega. Sel juhul tuleb temaga sõlmida tööleping, tähtajaline või tähtajatu, mis võib olla ka osalise koormusega, kui projektitegevused nii ette näevad.

K: Kuidas ja kes otsustab, kas ühing on sobilik taotleja, kui tal põhikirjas on tegevustena kirjas nii avalik kui ka oma liikmete huvides töö tegemine?
V: Taotleja vastavust abikõlblikkuse nõuetele kontrollitakse tehnilise hindamise käigus, mille viib läbi AEF. Vajadusel palutakse esitada täiendavaid dokumente, nt ühingu põhikiri ja tegevusaruanded.

K: Kui kaua kestab vahearuande menetlemine?
V: Maksimaalselt kuni 20 tööpäeva.

K: Kas antud taotlusvoorus võib vabatahtlik töö moodustada 100% kaasfinantseeringust?
V: Ei, antud taotlusvoorus võib vabatahtlik töö ehk mitterahaline kaasfinantseering moodustada maksimaalselt 50% kaasfinantseeringust.

K: Millise eelarverea või kuluartikli alla läheb raamatupidaja palk?
V: Kui raamatupidaja täidab ülesandeid, mis on otseselt ja vahetult projekti tegevustega seotud, siis võib tema (proportsionaalne) töötasu olla osa projektimeeskonna töötasudest. Arvestage, et osalise ajaga projekti jaoks töötajate tööaja üle tuleb pidada arvestust. Kui raamatupidaja teeb raamatupidamisarvestust organisatsiooni kui terviku jaoks ning tal ei ole projektiga otseselt seotud ülesandeid, siis saab raamatupidamisega seotud kulusid kajastada kaudsete kuludena, mis tulenevad projektiga seotud abikõlblikest otsestest kuludest.

K: Kas vabatahtlikud tuleb kanda töötajate registrisse?
V: MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel töötavaid isikuid töötamise registris registreerima ei pea.

K: Milles seisneb partneri roll? Kas ta peab sisuliselt osalema või ainult rahaliselt panustama?
V: Partnerlus on kahe või enama organisatsiooni vaheline suhe, millega kaasneb jagatud vastutus rahastatava projekti elluviimisel. Partner võib, aga ei pea rahaliselt projekti panustama. Partnerluse sisukus on üks projekti hindamiskriteeriume (vt Juhised lk 18 Hindamiskriteeriumid p.4).

K: Kas saaksite tuua näited innovaatilisusest, mida antud taotlusvoorus silmas peate? Meil on ideid, mis on meie valdkonnas innovaatilised, kuid mis on teistes valdkondades tavapärasemad praktikad.
V: Innovaatilisuse hindamisel võetakse arvesse ka konteksti, st kuidas antud idee või lähenemine antud valdkonnas/kogukonnas või sihtgrupi jaoks on uudne.

K: Keda loetakse projektitegevustesse kaasatud inimesteks?  Kas oluline on kaasata projekti võimalikult palju inimesi või loeb kaasatuse kvaliteet?
V: Projekti kaasatud inimeste puhul lähevad arvesse nii vabatahtlikud, üritustel osalejad kui ka nt mingi väljaande lugejad eeldusel, et saate neid mingil moel loendada. Osalejate arv on meie jaoks üks indikaatoritest, mida me vajame programmi kui terviku hindamisel - kui paljudeni potentsiaalselt programmi otsene mõju on ulatunud. Projektis osalejate arv kui selline ei ole omaette hindamiskriteerium.

K: Kodulehel hetkel ainult Islandi organisatsioonide andmebaas - kus on Norra ja Liechtenstein? Kus neid leida?
V: Link Norra ja teiste kasusaavate riikide andmebaasile on kodulehel olemas. Otsetee on siin: https://ngonorway.org/partners/. Liechtensteini kohta andmebaasi kahjuks ei ole saadaval.

K: Kas te aktsepteerite ka volitusi või võib allkirjastada ainult allkirjaõiguslik isik?
V: Jah, aktsepteerime ka volitusi.

K: Kui partner korraldab ürituse, kas ta tohib esitada arve või peab esitama kõik kulud eraldi?
V: Ei, partner ei saa arvet esitada, vaid esitab tehtud kulude kohta kuluaruande.

K: Kas partner esitab kuluaruandega ka kuluarved?
V: Partner esitab kuluaruandega nii kuludokumendid kui pangakonto väljavõtte või maksekorralduse koopiad. Projekti elluviija peab veenduma, et kulud on projektiga seotud ja et need kulutused on tegelikult ka tehtud.

K: Kas remondi tegemine üürikorteris on abikõlblik kulu?
V: Jah, kui see on seotud projekti tegevustega ja projekti seisukohast vajalik tegevus. Remondi- ja renoveerimise kulud võivad moodustada max 50% projekti otsestest kuludest.

K: Kas ruumide remondi osas on üürilepingul ka tähtaeg? 
V: Remondi tegemine, mis toimub mahus, mis ületab organisatsiooni põhivara arvele võtmise piiri, tuleb remondikulude puhul lähtuda programmi põhivara soetamisega seotud nõuetest. Kui põhivara soetamine kantakse projekti kuludesse 100%-selt, tuleb nimetatud põhivara kasutada veel 5 aasta jooksul peale projekti lõppemist. Sellisel juhul on oluline, et üürileping kehtiks vähemalt sama perioodi.

K: Kas taotluse võib esitada inglise keeles?
V: Ei, taotlus tuleb esitada eesti keeles.

K: Keda peetakse silmas haavatavate gruppide all?
V: Haavatavate gruppide all peetakse silmas naisi, vähemusi, immigrante, etnilisi ja teisi vähemsoodsas olukorras rühmi, kes mingitel põhjustel ei ole osa saanud ühiskonna edust ja hüvedest. Need rühmad on sageli sotsiaalselt tõrjutud ja neil puuduvad huvikaitse oskused, mis aitaksid neil paremini oma huvide eest seista.

K: Keda peetakse programmi raames silmas noorte all?
V: ACF-i raames ei määratleta „noori“ kui konkreetset vanuserühma, kuna ei ole olemas ühest rahvusvaheliselt tunnustatud definitsiooni. Seetõttu soovitame noorte defineerimisel lähtuda konkreetse projekti eesmärkidest ja tegevustest. Näiteks UNESCO defineerib noori kui iga, kust algab üleminek lapseeast kuni täiskasvanueas tekkiva iseseisvuse ja sõltumatuse saavutamiseni.

K: Loomade varjupaigad – millise tulemusvaldkonna alla see kuulub? Kas loomad kuuluvad haavatud gruppide alla?
V: Nagu nimigi ütleb, siis ACF on suunatud kõige laiemas mõttes aktiivsetele kodanikele ja nende kujunemiseks ja kaasamiseks kaasaaitamisele. Loomi me haavatavate gruppidena ei defineeri. Tulemusvaldkonna leidmisel tuleb lähtuda tegevuste sisust ja eesmärgist.

K: Kas teie poolt pakutav abi on kohaldatav meie ühingule, kui soovime suurendada kodanikuteadlikkust loomatemaatikal?
V: Kodanikuteadlikkuse suurendamine on ACF programmi raames üks tulemustest, mille saavutamisse rahastatavad projektid peavad panustama. Kuid taotlejate võrdse kohtlemise huvides ei saa me anda eelhinnangut taotleja abikõlblikkusele, sammudele ega konkreetsetele tegevustele.

K: Meil puudub varasem kogemus Avatud Eesti Fondi taotlusvoorudega. Kas saaksite palun jagada infot, kuidas toetuse taotlemiseks ette peaksime valmistuma?
V: Esimese sammuna soovitame tutvuda juhistega taotlejatele. ACF kodulehel on olemas taotlusvormid ning taotlusvormide täitmise juhend. Huvi korral võite tutvuda infopäeva slaididega.

K: Meie organisatsioonis on liikmed, kelle hulka kuuluvad vabaühendused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused. Kas me oleme abikõlbulik taotleja?
V: ACF-ist saab toetust taotleda ühing, kes on sõltumatu nii kohalikust omavalitsusest kui ettevõtetest ehk ei ole nende valitseva mõju all. Selle üle otsustamiseks tuleb vaadata ühingu põhikirja – kui ühing on omavalitsuste ja/või ettevõtete valitseva mõju all, siis näitab seda nende osalus organisatsiooni omanikeringis ja ka seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.
Samas saab selline ühing osaleda projektis partnerina – partneriks võivad olla igasugused avaliku ja erasektori organisatsioonid.
 

K: Mis on projekti elluviimise abikõlbulikkuse periood, ehk mis kuupäeval peaks hiljemalt projektiga alustama või mis kuupäevaks peaks kõik tegevused tehtud olema?
V: Eeldame, et kui esitate taotluse käimasolevasse taotlusvooru, siis alustategi projektiga siis, kui osutute toetusesaajaks. Sarnane taotlusvoor korraldatakse ACF programmi raames 2 korda ning lisaks korraldatakse 3 taotlusvooru vabaühenduste tegutsemisvõimekust suurendavatele projektidele. Arvestades sellega, et taotlusi ootame 21. augustiks ning taotluste menetlemine kestab umbes 2 kuud, võib projektiperioodi alguskuupäeva planeerida oktoobri lõppu/novembri algusesse. Antud taotlusvoorus on projektiperioodi kestus vahemikus 18–24 kuud projekti alguskuupäevast.

K: Tekkis küsimus taotlusvormis “Projekti lühikokkuvõte” kohta. Seal on palutud kirjeldada projekti lühidalt (kuni 200 tm), mis on aga lühem kui esitatud küsimus. Kas seal peaks silmas pidama hoopis sõnade arvu?
V: Taotlusvormis on palutud esitada projekti kokkuvõte lühidalt (kuni 200 tähemärki), et hindamisprotsess ei veniks pikaks. Esitatud küsimused on suunavad ja abistavad projekti lühikokkuvõte tegemisel. - NB! Taotlusvormis (12. augustil 2019) parandatud. Õige on siiski 200 SÕNA. 
 

K: Soovin täpsustada projekti taotlusesse partnerite valikut:

1. kas partneriks saab olla kohalik omavalitsus, kes toetab vabaühenduse algatust?
2. kas välispartneriks võib olla nt Norra kohalik omavalitsus „local municipality“, kellel on kogemusi võrdse kohtlemise ja inimõiguste  edendamises kogukonnas või peaks eelistama partneritena vabaühendusi?
3. Kas välispartneriks sobib ka erialaühendus, et suurendada seeläbi professionaalset tuge kogukonna haavatavate sihtrühma võimestamiseks?

V: Vastavalt programmi juhistele võivad nii kohalikud kui ka välispartnerid olla igasugused avaliku ja erasektori üksused, nii ärilised kui ka mitteärilised, samuti vabaühendused, mis on asutatud juriidiliste isikutena Eestis. Välispartnerid võivad olla asutatud mõnes muus EMP toetust saavas riigis, doonorriigis (doonorpartnerlusprojekt) või Venemaal.
 

K: Mis tähendavad otsesed ja kaudsed kulud? Kas projektijuhi ja koolitajate tasu on otsene kulu ning millised kulud ei saa ulatada 15%. Tooge palun näited, mis ei ole otsesed kulud. Samuti kas on midagi, mille peale tuleb suurem tähelepanu pöörata ehk millisele küsimusele vastates, tehakse rohkem vigu?
V: Otseste kulude alla lähevad tööjõukulud, projekti tegevustega otseselt seotud kulud ehk projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud ning sisseostetud teenused, tööd ja väikevahendid ning põhivara soetamisega seotud kulud.
Kaudsed kulud on teisiti öeldes üldkulud – näiteks elektri- ja telefoniarved. Kaudsed ehk üldkulud saavad olla kuni 15% abikõlblikest otsestest tööjõukuludest (eelarvevormi rida 1).
ACF kodulehel asub taotlus- ja eelarvevormi täitmise juhend: https://acf.ee/fileadmin/norra/ACFi_juhised_ja_vormid/taotlusvormi_taitmise_juhend_28052019.pdf   
Tähelepanu soovitame pöörata sellele, et projekt vastaks juhistes toodud valdkondadele, tulemustele ja väljunditele (punkt 2 ja 3). Võite tutvuda ka juhistes väljatoodud taotluse hindamiskriteeriumitele. Samuti jälgige, et eelarves kajastatud kulud oleksid otseselt seotud projekti tegevusega.

K: Kas taotletavat raha on võimalik kasutada ka kinnisvara ostmiseks oma sihtrühmale, nt puudega inimestele ja samuti kasutada näiteks omaosaluse tasumiseks mõnele teisele projektile?
V: Kahjuks kinnisvara ost ei ole abikõlblik kulu, kinnisvara renoveerimisega seotud kulud võivad moodustada kuni 50% projekti otsestest kuludest. Taotletava raha kasutamiseks kaasfinantseeringuna teisele projektile piiranguid ei ole.

K: Kas MTÜ võib osaleda kahes taotlusvoorus?
V: Jah, võib küll. Ühes taotlusvoorus võib ta aga esitada ühe taotluse (põhi)taotlejana, samas aga võib sama ühendus olla projektipartnerina sama taotlusvooru raames osaline teistes projektitaotlustes piiramatu arv kordi.

K: Kas teise projekti rahastust on võimalik kasutada kui kaasfinantseeringut, kui see toetab käesoleva projekti tegevusi?
V: Jah, kui see sobib teisele rahastajale.

K: "Konkursi raames soodustatakse partnerlust doonorriikidega ning projektid, mis viiakse ellu koos partnerorganisatsioonidega, saavad hindamisel lisapunkte." Kas lause teises pooles on silmas peetud Eesti partnereid, mitte doonorriikide partnereid?
V: Siin on peetud silmas doonorriikide partnereid.

K: Soovime projektiga toetust taotleda ühingule kuuluva kinnisvara renoveerimiseks. Kui projekti toetatakse, kas ehitusjärgus maja peame ära kindlustama? Kui jah, kas võib maja hindamise ja kindlustamise kulud kirjutada projekti eelarvesse ja sõlmida kindlustusleping projekti käivitamise alguses?
V: Kindlustamise kohustus on teil siis, kui renoveerimise kulu makstakse 100% projekti vahenditest. Juhul, kui projektiga kaetakse renoveerimiskulud osaliselt, siis kindlustuse kohustust ei ole. Juhul, kui kindlustamine on kohustuslik, siis projektiaegse kindlustuse võib sõlmida kohe ja see võib olla osa projekti eelarvest. Peate arvestama, et kindlustuskohustus kehtib veel 5 aastat pärast projekti lõppu ja selleks perioodiks peate vahendid mujalt leidma.

K: Juhendis seisab, et fondioperaator teatab, millised hinnad võtta aluseks vabatahtliku töö väärtuse arvestamisel. Kahjuks ei suuda ma neid hindu leida. Kust ma otsima peaksin?
V: Fondioperaator teatab vastavad hinnad iga konkursi väljakuulutamisel konkursikuulutuses. Hetkel käimasoleva konkursi raames on vabatahtliku töö väärtuseks vahemik 4,29 EUR/h ja 10,50 EUR/h olenevalt töö iseloomust. Hinnad on koos tööandja maksudega.

K: Kas MTÜ peab olema tegutsenud mingi aja, et saaks toetust taotleda? Kui jah, siis kuidas ma majandusaasta aruande esitan?
V: Ei, MTÜ võib olla alles asutatud. Kui ühingul ei ole majandusaasta aruande esitamise kohustus veel saabunud, siis tuleb taotlusele lisada väljatrükk ühingu bilansist ja kasumiaruandest ning vabas vormis ülevaade ühingu tegevusest.

K: Soovime täpsustada nõuet suurprojekti taotluse partnerite osas. Juhendi punkt 4.2 viitab, et suurprojekti toetuse taotlemiseks peab projekt olema esitatud ja ellu viidud vähemalt 3 vabaühenduse koostöös. Punkt 5.2 samas ütleb, et partneriks võib olla ka avaliku sektori üksus, mh äriline. Siit küsimus, et mida täpsemalt tähendab kolme partneri nõue – kas kõik kolm peavad olema vabaühendused või on abikõlbulik kolmikpartnerlus ka vabaühenduste ja avalikusektori või erasektori organisatsiooniga?
V: Suurprojekti puhul peab tõesti projekti olema kaasatud lisaks taotlejale veel 2 vabaühendust ehk siis kokku peab projekt ellu viidama vähemalt 3 vabaühenduse koostöös. Ülejäänud partnerid võivad olla avaliku sektori ja kõik muud teie loetletud organisatsioonid. Selle nõude mõte on toetada vabaühenduste suuremat omavahelist koostööd ja võrgustike teket. Keskmise suurusega projektide puhul seda nõuet ei ole ja partnerid võivad olla ükskõik millised nii era- kui avaliku sektori organisatsioonid. 

K: Kas taotleja peab olema kindlasti MTÜ või võib olla ka OÜ kui on tegemist sotsiaalse ettevõttega? Kas 1 ühing võib olla seotud ka mitme projektiga kui ideed on erinevad.
V: Taotleja peab olema MTÜ või SA, partnerid võivad olla ka OÜ-d. 1 ühendus ehk MTÜ või SA saab esitada ühe taotlusvooru raames ühe taotluse (põhi)taotlejana, küll aga võib ta osaleda partnerina teistes projektides piiramatu arv kordi.

K: Mul on tekkinud küsimus seoses taotlusvormi punktiga 2.4 (Eesmärgi, tegevuste ja tulemuste seosed). Kas eesmärgina tuleb panna kirja üks kolmest etteantud projekti eesmärkidest (nt Laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele)? Ning siis oodatava tulemusena loetleda punktis 1.3 välja toodud tulemused ja tegevustena punktis 2.2 välja toodud tegevused? Või tuleks tuua välja punktis 1.1 kirja pandud projektile spetsiifilised alaeesmärgid ja täita vorm nendest lähtuvalt?
V: Eesmärk ja alaeesmärgid, tulemused ja tegevused tuleks sõnastada lähtuvalt oma projekti spetsiifikast ja need siis seostada osas 2.4. "Laiem toetus inimõigustele ja võrdsele kohtlemisele" on lihtsalt see tulemusvaldkond, mille alt te taotlete. Küll aga peaks projekt haakuma vähemalt ühe väljundi ja indikaatoriga, mis selle tulemusvaldkonna all on toodud. Näiteks, et projekti tulemusena on siis kas tekkinud suurem teadlikkus inimõigustest või edeneb inimõiguste alane huvikaitsetegevus jne.

K: Kas toetate erivajadustega inimestele suunatud tegevusi?
V: Jah.

K: Kas haavatavad grupid on ka ühiskonnaelust eemale jäänud ja kodus üksi elavad eakad?
V: Haavatavad rühmad on naised, etnilised ja muud vähemused, sisserändajad ja teised ebasoodsas olukorras olevad rühmad, kes on majanduskasvust kasu saanud peavoolust kõrvale jäänud. Seetõttu pole need n-ö hääleõiguseta rühmad poliitilistes protsessides osaleda saanud ja neil pole eestkõnelejaid ega vajalikke oskusi, et ise oma huve esindada või kaitsta. Programmi läbivaks teemaks on ka vähemsoodustatud piirkondade ja sihtrühmadeni jõudmine. Ühiskonnaelust eemale jäänud ja kodus üksi elavad eakad võib eeltoodu kohaselt liigitada haavatavate gruppide hulka.

K: Kas üldkulude kasutamise kohta peab aru andma või mitte?
V: Kui taotleja valib võimaluse kaudsete ehk üldkulude arvestamiseks kasutada projekti vältel ühtset määra ehk kuni 15% projekti meeskonna otsestest tööjõukuludest, siis aruannetega ei ole vaja esitada arvete koopiaid. Neid küsime vaid pisteliselt, reeglina koos 1.vahearuandega. Maksekorralduste koopiaid esitama ei pea.

Küll aga soovime projekti alguses, et kaudsed kulud moodustavad õiglase osa projekti elluviija või projektipartneri üldkuludest.
Selleks on vajalik on näidata:
1) keskmine organisatsiooni üldkulu aastas või kuus ja
2) ACF projekti osakaal organisatsiooni kogu aasta tegevustest.

Näiteks: MTÜ xxx üldkulud on aastas 150.000.-, kuus seega 12.500.-. ACF projekt on 100.000 2 aasta peale ehk 50.000/aastas, kogu tegevusmaht sel aastal on 650.000, seega ACF moodustab u 7,7% selle aasta tegevusest. Üldkulusid võiks projektis kajastada siis max 12.500*7,7% = 962,50 EUR kuus/3850 EUR 4 kuu kohta.
Selle alusel saame me võrrelda, kas projekti läinud üldkulud on proportsioonis kogu organisatsiooni tegevusega.

Kui ühtset määra ei kasutata, siis 15% nõuet ei ole, aga kaudsed kulud peavad ikkagi olema seotud projekti otseste kuludega ja olema proportsioonis kogu organisatsiooni tegevusega.
Ka sel juhul küsime pisteliselt arveid, reeglina 1.vahearuandega, maksekorraldusi mitte.

K: Kuidas saaksime väikese organisatsioonina oma šansse ja konkurentsivõimet tõsta?
V: Seekordses voorus on ettenähtud lisapunktid juhul, kui projekti esitab või see esitatakse koostöös kohaliku tasandi ühendus(te)ga, seda just eesmärgiga suurendada väikeste kohalikul või piirkondlikul tasandil tegutsevate ühenduste võimalust toetust saada. Samuti on üks võimalus esitada projekt koostöös teiste kogenumate organisatsioonidega.

K: Kas projektijuht võib tehtud töö eest lihtsalt esitada arve? Või peab ta tegema käsunduslepingu?  
V: Üldjuhul me eeldame töö- või võlaõiguslikku lepingut.
Kui soovitakse siiski osta teenuseid arve alusel, siis tuleb arvestada järgmisega:

• ühingu juhatuse liige oma ettevõtte nimel arveid esitada ei saa, kuna sellisel juhul on tegemist huvide konfliktiga;
• kui ühelt teenusepakkujalt ostetakse töid ja teenuseid summas 5000 EUR ja rohkem, siis tuleb eelnevalt võtta 3 pakkumist.

K: Kas juhatuse liige võib olla projektijuht?
V: Jah.

K: Kui plaanitav projektijuht on juba vabaühenduses töölepinguga palgal ja tema projektiga seotud tööd soovitakse panna kirja omaosalusena, tuleb esitada töötundide arvestustabel?
V: Jah, tuleb esitada tööajatabel.

K: Kas suuremate kuluridade puhul esineb ka näiteks 3. konkureeriva pakkumise võtmise ja esitamise nõue?
V: Jah, alates 5000 EUR ja rohkem teenuste, tööde ja kaupade ostmise  puhul peab olema eelnevalt küsitud 3 hinnapakkumist.

K: Kas esineb riigihanke nõue suurematele kuludele? Kui jaa, siis mis summast alates?
V: Vt eelmine vastus.

K: Küsimuste ja vastuste kategoorias on küsitud küsimus loomade teemal ja et kas nemad kuuluvad haavatavate gruppide alla, saan aru, et ei. Minu küsimus aga on: kui suur on tõenäosus, et loomade heaolu suurendamisega tegelev organisatsioon saab teie käest rahastuse oma vabatahtlike koordineerimise (täpsemalt vabatahtlike koordinaatori) jaoks?
V: Keskmise ja suurprojektide voorus toetame me valdkondlikke projekte, mis aitavad kaasa muuhulgas demokraatia ja kodanikuteadlikkuse tõstmisele, mille hulka muuhulgas kuulub kindlasti ka vabatahtlik tegevus. Väikeprojektide vooru puhul on toetuste eesmärgiks ühenduste võimekuse tõstmine, mille hulka samuti kuulub vabatahtlike parem kaasamine.

K: Kas projekti tegevused võivad panustada mitme programmi eesmärgi täitmisesse?
V: Jah, aga nende seast peaks valima peamise eesmärgi ja selle alt taotlus esitada.

K: Kuivõrd on vajalik partner mõnest doonorriigist?
V: Otseselt ei ole vajalik, aga partnerlus doonorriikide organisatsiooniga annab võimaluse saada lisapunkte taotluse hindamisel.

K: Millised on head näited projektidest mis esitatakse? Mis on kaks-kolm olulisemat punkti mida hinnatakse, annavad hea eelduse edukaks taotluseks?
V: Hindamiskriteeriumid on leitavad ACF-i programmi juhistes lk 18, seal on näha ka need aspektid, mis on hindamisel kõige olulisemad. Samuti on võimalik saada hindamisel lisapunkte, kui projekti on kaasatud partnerid doonorriikidest, vähemusrahvused ja/või kohaliku tasandi ühendused.

K: Kas teavitusüritustel on ka mingid miinimummäärad – kui palju inimesi peab vähemalt osalema? 
V: Ei.

K: Kas projekti teemad võivad olla „poliitilised“? Nt abielureferendum?
V:Vabaühendused puutuvad oma huvikaitsetegevuses paratamatult kokku päevapoliitikaga, mis ei tee vabaühenduse tegevust veel poliitiliseks. Vastus küsimusele on jah.

K: Kas ja mis tingimustel võib toetust küsida online tegevusteks?
V: Me ei tee vahet, kas tegevus toimub online’is või füüsiliselt. On ainult teatud kulud, mis on välistatud (kinnisvara ost jne).

K: Küsimus suurprojekti kohta – projekti tegevused peaksid hõlmama Eesti eri piirkondi ning kaasama eri tasandi partnereid – kas väljaspool Eestit toimuvad projektitegevused ei sobi? Kas koalitsioonipartnerid võivad olla ka erasektorist või väljapool Eestit?
V: Jah, tegevused võivad toimuda osaliselt ka väljapool Eestit. Suurprojekti taotlemiseks peab koalitsioonis (st põhitaotleja partneriteks) olema vähemalt veel 2 vabaühendust, kes võivad olla ka väljapool Eestit kas EMP toetusi saavatest riikidest, doonorriikidest või EMP-sse mittekuuluvatest, kuid Eestiga ühist piiri omavatest riikidest (st Venemaalt).

K: Kas keskkonna- ja kliimateemadega seotud projekte võivad esitada ainult need vabaühendused, kelle nö registreeritud põhitegevus on keskkond?
V: Ei, projekti sisuks peavad olema keskkonnateemad vastavalt juhistes etteantud raamidele (teadlikkuse ja võimekuse kasvatamine keskkonna teemadel, sh kliimamuutused ja nendega kohanemine; keskkonnateabe kättesaadavus, õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste menetlemisel ja võimalus pöörduda keskkonnaasjus õigussüsteemi poole vastavalt Arhusi konventsioonile).

K: Kas taotlusvormid on sisuliselt samad, mis eelmise suurvooru ajal?
V: Ülesehitus on sama, väikseid parandusi on tehtud, eelkõige eelarves. Soovitame kasutada siiski uusi taotlusvorme.

K: Kui kaasatud on ka doonorriigid, siis kas tegevused võivad toimuda ka nendes riikides või vaid Eestis? 
V: Jah, tegevused võivad toimuda ka doonorriigis.

K: Kas saaksite tuua näite teavitusüritustest?
V: Nt projekti avaüritus, millegi esitlus avalikkusele või ajakirjandusele, nt uuringu tulemused, projekti raames toimuv konverents jne.

K: Kui projektitegevuste alustamiseks on partnerriikides tarvilik soetada seadmeid (nutitelefonid koolituste tarbeks, wifi seadmed jne), siis kas on tegu põhivaraga, tarbekaupadega või on see määratletud muud moodi? Kas siin on mingid kitsendused või erireeglid?
V: Kas tegu on põhivaraga, sõltub teie organisatsiooni raamatupidamise sisekorraeeskirjast. Reeglina on põhivarale kehtestatud mingi alammäär eurodes (nt alates 500 eurost), alates millest käsitletakse mingit toodet põhivarana.

K: Kas toetussummad on ilma käibemaksuta? 
V: Kui vabaühendus käibemaksu tagasi ei saa (ja reeglina nii on), siis esitab ta kuluaruannetes kulud koos käibemaksuga. Kui vabaühendus saab mingitelt makstud arvetelt käibemaksu tagasi, siis kuluaruannetes esitatakse need kulud ilma käibemaksuta.

K: Hindamiskriteeriumide kohaselt antakse 5 lisapunkti, kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid. Kas see kohaldub keskmise suurusega projektidele, kestusega 18-24 kuud ja eelarvega 30 - 60 000 eurot? Ehk, kui keskmise suurusega projekti on kaasatud vähemalt üks partner, saab projekt 5 lisapunkti? 
V: Hinnatakse nii partnerlust ennast kui selle sisu. Kas partnerite kaasatus on põhjendatud, kas see on sisuline või formaalne, kas partnerid panustavad sisuliselt või on nende roll marginaalne jne. Automaatselt 5 punkti ei saa. Suurprojekti taotledes on nõue, et lisaks põhitaotlejale on veel kaks vabaühendustest partnerit, kuna need projektid on suunatud võrgustikele. Ka nende projektide puhul vaadatakse lisaks formaalse nõude täitmisele partnerluse sisu – kas see on põhjendatud, kas partnerite roll on sisuline.

K: Täiendavaid lisapunkte (2 p) saab, kui kaasatud on doonorriigist pärit partner. Kui keskmise suurusega projekti on lisaks taotlejale kaasatud nt 1 Eesti partner  + 1 partner doonorriigist, kas sellisel juhul antakse taotlusele 5 lisapunkti partneri(te) kaasamise eest + 2 lisapunkti doonorriigist partneri kaasamise eest, kokku 7 lisapunkti?
V: Kui on kaasatud partner doonorriigist, siis jah, selle eest saab kuni 2 punkti. Taas hinnatakse ka partneri sisulist kaasamist.

K: Suurprojekti puhul - kas kõik 3 partnerit peavad olema Eestist? Kas kõik 3 partnerit peavad olema eri tasanditelt: valitsusväline, KOV tasand, riiklik tasand?
V: Ei pea kõik olema Eestist ja ei pea olema esindatud eri tasandid.

K: Kas doonorriigist pärit partneril peab olema oma eelarve ja ta peab koostama ning esitama aruandeid sarnaselt Eesti partneriga?
V: Partneri kulud tuleb näidata eelarves, mille esitate meile koos projektitaotlusega. Taotlusvormis on ka küsimus selle kohta, kuidas kulud partnerite vahel jagunevad. Doonorriigi partneriga arveldab toetuse saaja, kes peab hea seisma selle eest, et ka partner täidab samu nõudeid, mis on toetuse saajal ACF-i ees. Talle kehtivad samad kulude abikõlblikkuse nõuded jne. Tema peab andma aru teile, et tööd on tehtud ja teie peate veenduma, et kulud on ka tegelikult kantud. Teie annate aru taas meile.

K: Kas saaksite selgitada või tuua näite - mida on mõeldud "Sotsiaalhoolekande ja põhiteenustega seonduvat toetatakse üksnes siis, kui see moodustab ühe osa tegevustest, mis on suunatud teadlikkuse kasvatamisele, kodanike huvide kaitsele ja nende mõjujõu suurendamisele ja/või on vajalikud huvikaitsetegevuse toetamiseks" all?
V: Siin on peetud silmas seda, et lihtsalt tavapäraste (sotsiaal)teenuste osutamist ei toetata, isegi kui on tegemist haavatavate gruppidega. Teenuste osutamine võib olla osa projektist, kui sellega kaasnevad mingid muudatused, nt uute meetodite katsetamine, teenuse osutamise kogemuse baasilt sisendi kogumine huvikaitse tegevuseks ja selle elluviimine, teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused jne. Kõige lihtsamalt öeldes ei sobi sellised projektid, mille sisuks ongi sellise teenuse osutamine, mida te nt igapäevaselt teete ja mingeid erilisi muudatusi selle sihtgrupi jaoks ei kaasne peale selle, et ta on oma teenuse kätte saanud.

K: Kui suurprojekti taotluse tarbeks on olemas 3 vabaühendust, kes on partnerid ja kinnitavad seda allkirjaga. Kas ülejäänud partnerid võib niisama taotlusesse märkida või on eelistatud kui on ka konkreetse dokumendina olemas partnerluskinnitus?
V: Kui ülejäänud parteritega on seotud kindlad tegevused ja/või kulud, siis on vajalik partnerluskinnitus. Samuti ka siis, kui partnerite panus projekti on vabatahtlik töö.

K: Küsimus kaasfinantseeringu kohta - kas näiteks tasuta tehnika rent läheks rahalise kaas-/omafinantseeringu alla või mitte?
V: Asjade tasuta kasutada andmine mitterahalise omafinantseeringuna arvesse ei lähe. Selleks saab olla vaid vabatahtlik töö.

K: Kas projektijuht võib teha nii tasustatud tööd (nt 0,5 kohaga), kui ka teatud mahus tööd vabatahtlikkuse alusel, et neid tunde lugeda mitterahaliseks panuseks?
V: Reeglina mitte. Erandiks on vabathtlik töö nt õhtutundidel pärast tööpäeva, nädalavahetustel jne.

K: Kui projektipartnerile kui juriidilisele isikule on projektis ette nähtud summa teatud tegevuste läbiviimiseks, kas samast organisatsioonist võib keegi isik teha tööd vabatahtlikkuse alusel, et neid tunde lugeda mitterahaliseks panuseks? Kas sellele isikule on piirangud – kas ta peab olema juhatuse liige, organisatsiooni vabatahtlik jms?
V: Kõik sama organisatsiooni juhatuse, nõukogu või lihtsalt liikmed, vabatahtlikud võivad panustada vabatahtliku töö näol, v.a. projektist palka saavad inimesed, kelle puhul on ka erandiks eelmises küsimuses toodud olukorrad.

K: Antud konkursi raames on vabatahtliku töö väärtuseks vahemik X EUR/h ja X EUR/h olenevalt töö iseloomust. Palun täpsustage mõistet “töö iseloom”.
V: Töö iseloomu all peame siin silmas seda, mis tööd teeb vabatahtlik. Kui üks vabatahtlik pakub nt juriidilist nõu, siis tema tunnitasu on kõrgem kui vabatahtlikul, kes jagab nt inimestele flaiereid.

K: Kui projektipartneriks on kõrgkool ja näiteks töösse on kaasatud üliõpilased, kas siis nende projekti raames tehtavad tegevused peaks kirja minema vabatahtliku tööna?
V: Kahjuks kõrgkooli üliõpilaste tegevus vabatahtliku tööna arvesse ei lähe. Vabatahtliku tööna läheb arvesse ainult taotleja ja tema vabaühendustest partnerite vabatahtlike panus.

K: Kas mitterahalise panuse võib teha üksnes projekti elluviija ja/või projektipartneriks olev vabaühendus, kellega koos me projekti esitame ja ellu viime? Või võivad mitterahalisi panuseid teha ka need teised, projekti kaasatud vabaühendused (meie projekti sihtgrupid)? 
V: Mitterahalise panuse võivad teha kõik vabaühendused, kes on projektis näidatud partneritena. Kui ühendus võtab osa projekti elluviimisest, aga partnerina vormistatud ei ole, siis ta mitterahalist panust ei saa teha.

K: Küsimus puudutab üle 5000 EUR kuluridu. Kas 3 pakkumist tuleb juba taotlusesse kaasa panna?
V: Pakkumisi taotlusele kaasa panna ei ole vaja, aga kui taotlus saab positiivse vastuse, siis aruandluse käigus on vajalik need esitada.

K: Tekkis küsimus projekti partnerite kulude kohta, mille saab põhitaotleja lisada projekti eelarvesse. Kas need töötunnid, mis kuluvad partneril oma ülesannete täideviimiseks, on partneri abikõlbulik kulu?
V: Jah, partneri töötunnid on abikõlbulikud. Partneritele kehtivad samad nõuded kulude abikõlblikkuse kohta, mis põhitaotlejale.

K: Juhistes on kirjas, et abikõlblikud kulud on need, mis tekivad projekti abikõlbliku perioodi jooksul, nii nagu projektilepingus on kindlaks määratud. Varasemalt on projektirahastusega seoses ette tulnud juhuseid, kus palgakuludelt makstavad maksud on osutunud abikõlbmatuks, kuna makse tuleb maksta töötasu väljamaksmisest hilisemal ajal ja kui vahepeal on saabunud abikõlbliku perioodi lõpp, siis kas antud rahastusprogrammi raames loetakse töötasult makstavaid makse abikõlblikuks tekkepõhiselt või väljamakse tegemise kuupäeva järgi?
V: Kulude arvestus on tekkepõhine, kuid lisaks on nõue, et kulud oleksid tasutud projekti lõpparuande esitamise hetkeks. Aruande esitamise tähtaeg on 30 päeva peale projektiperioodi lõppu. Hilisemal tasumisel ei osutu kulud enam abikõlblikuks. 

K: Meie üks partner on Islandi vabaühendus. Kas tema kui Islandi ühendus arvestatakse ka nende kolme vabaühenduse hulka, kes on vajalikud, et esitada suurprojekt?
V: Jah, arvestatakse.

K: Partnerite valiku arutelul tekkis küsimus, kas partner võib olla ka Liidu liikmesorganisatsioon või ainult väljaspool olev organisatsioon?
V: Võib ka oma liige olla.

K: Kas võime mitteformalseid ühendusi partneritena kaasata?
V: Jah

K: Kuidas näidata sõidukulu? Kas tuleb pidada sõidupäevikut või kuidas seda arvestada? Ainult bensiini tšekid ei sobi?
V: Sõidukulude kajastamisel tuleb lähtuda seadusest ja pidada sõidupäevikut. Sõidupäevik ongi käsitletav kuludokumendina.

K: Kas sõidukulud nt ühistranspordipiletid on abikõlbulik kulu?
V: Jah, ühistranspordipiletit on abikõlblik kulu.

K: Kas on lubatud projektist omatulu teenida?
V: Omatulu teenida projekti jooksul on sobilik ja see tuleb suunata tagasi projekti, et selle arvelt katta projektiga seotud kulutusi. Omatulu kohta tuleb pidada eraldi arvestust. Omatulu tekkimise aluseks on ilmselt müügiarved või lepingud vmt, mille alusel arvestust pidada saab. Kui omatulu teenimise võimalus selgub projekti käigus, võib teenitud omatuluga katta omafinantseeringu osa või suurendada omafinantseeringu osa, kattes lihtsalt projekti kulusid (selle võrra väheneb ACF-ist kaetav summa) või ka suurendada omatulu võrra kogu eelarvet ja katta sellega täiendavaid projektiga seotud kulutusi. Omatulu võib ka kohe eelarves kajastada omafinantseeringuna.