Toetatud projektid

VII taotlusvoorust toetust saanud projektid

 

Toetuse saajad on tähestikulises järjekorras

1. Avatud Hariduse Liit

Uute õppekavade ja koolitusmetoodika koostamine ning digiõppeks valmistumine

EUR 19 992

Projekti eesmärk on Avatud Hariduse Liidu (edaspidi ühendus või AHL) võimekuse arendamine täiskasvanutele koolituste läbiviimiseks, selleks on vajalik õppemetoodika ja õppekavade uuendamine ning kaasaegse IT lahendusega õpikeskkonna loomine. Oma koolitustegevuse peamise sihtrühmana näeme Tartu piirkonna  elanikke, kellel on vajadus ja soov parandada oma teadmisi eelkõige kodanikuhariduse, isiksuse arengu ja sotsiaalsete oskuste valdkonnas, et paremini toime tulla isiklikus-, ühiskondlikus- ja tööelus.

1. Uute õppesuundade arendamiseks, eelkõige kodanikuhariduse, isiksuse arengu, põhioskuste  ja sotsiaalsete oskuste valdkonnas, koostatakse igale valdkonnale (õppesuunale) 3-4 (mitmest moodulist koosnevat) õppekava ja töötatakse välja uus õppemetoodika, sealhulgas digi- ja veebiõppe tarbeks.

2. Kaasaegse koolitustegevuse aluseks on hea ja mugav, nii füüsiline kui ka veebipõhine, õpikeskkond. Selleks tuleb õppeklassi luua IT lahendus, milleks on vajalik hankida turvaline netiühendus ning kohalik arvutivõrk. Digiõppeks on vajalik võtta kasutusele uudne projektsiooni tehnika, puutetundlik tahvel koos tarkvara lahendustega. Samuti luua tarkvaraline valmidus digiõppeks ning üle neti toimuvaks veebiõppeks (sh ka hübriidõppeks). Paremaks õppetöö korralduseks on vajalik teha kodulehele eraldi turvaline jaotus, e-õpituba.

Need uued tingimused loovad head võimalused edukaks õppetööks ning tagavad õppijatele ja koolitajatele loova ja inspireeriva õpikeskkonna. Sellises keskkonnas läbi viidud koolitused on tulemuslikud.

 

2. Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis

DD Sihtasutuse professionaalse koolitusvõimekuse arendamine

EUR 19 996

Projekti eesmärgiks on arendada Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis (edaspidi DD) professionaalsete koolituste tegemise võimekust, et selle abil tõsta Eesti vabaühenduste võimekust teemades, mis on nende arengu pudelikaelaks, ning veebipõhise valikaine abil (nt Edumus School keskkonnas) aidata kasvatada gümnaasiumiõpilaste seast vabakonnale järelkasvu. Projekti jooksul läbivad 4 DD töötajat põhjaliku koolitajate koolituse programmi, arendatakse välja üks vabakonna koolitus, üks gümnaasiumi veebikursus ning DD sisemine koolitussüsteem (õppiva organisatsiooni kontseptsiooni järgi), et tagada ka tulevikus uutel teemadel koolitamise võimekus. Loodud vabaühenduste koolitust piloteeritakse kolmes vabaühenduses (pärast projekti 7-8 aastas) ja veebikursusel osaleb 20 gümnaasiuminoort (pärast projekti 30-40 aastas). Käivitatud koolitustegevustega jätkatakse pärast projekti lõppemist teenuste pakkumisest teenitud sotsiaalse ettevõtluse tulude abil.

 

3. Eesti Folkloorinõukogu

Eesti Folkloorinõukogu kuraatorite võrgustiku arendamine

EUR 20 000

Pärimuskultuur on põlvest põlve pärandatud väärtuste kogum, mille eelduseks on katkematus. Selleks, et tagada pärimuse elujõulisus, on vaja leida, mõjutada ja liita kokku neid inimesi ja kogukondi, kellest sõltub paikkondlike traditsioonide jätkusuutlikkus ning soov ühiselt valdkonna huvide eest seista. Projektiga soovime luua tervikliku ja toimiva üle-eestilise folkloorikuraatorite võrgustiku, kus iga maakonna esindajal on olemas adekvaatne ülevaade enda piirkonnas toimuvast ning ta on saanud tarviliku ettevalmistuse, et folklooriliikumist suunata, edendada ning elavdada. Folkloorikuraatorite võrgustiku arendamine ja sobivate inimeste kaasamine suurendab võimekust tagada olukord, kus pärimuskultuur on rohkematele huvilistele kättesaadav üle Eesti, see on elujõuline ja väärtustatud. Maakondlikud kuraatorid peavad olema motiveeritud ja tundma end olulise lülina valdkonnas, et nende hallatavas paikkonnas toimuks folklooriliikumise kvalitatiivne muutus. Projektiga soovime leida ja mõjutada inimesi, kellest sõltub paikkondlike eripärade alahoidmine, kes seovad kohalikke folkloorikogukondi ja seisavad piirkondlike huvide eest.

 

4. Eesti Keskkonnahariduse Ühing

Eesti Keskkonnahariduse Ühingu huvikaitsevõimekuse suurendamine

EUR 14 469

Eesti Keskkonnahariduse Ühing koondab keskkonna- ja säästva arengu toetava hariduse juhendajaid ja spetsialiste. Projekt aitab analüüsida ühingu huvikaitse alast tegevust ning seda planeerida ja viia uuele tasemele, et pakkuda keskkonnahariduse läbiviijatele paremaid arenguvõimalusi. Ühingu juhatuse ja huvikaitse töörühma liikmed omandavad koolituste käigus mentori abiga oskusi ja arendavad oma pädevusi valdkonna eest seismiseks ning koostöö tõhustamiseks. Muutuste juhtimiseks ja nendest paremini teavitamiseks töötame välja huvikaitse plaani ja kommunikatsiooni kava, samuti koostame Eesti Keskkonnahariduse Ühingule mõjude hindamise metoodika.

Samuti arendatakse projekti käigus arendatakse koostööd Keskkonnaministeeriumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, tähtsustatakse kohalike omavalitsuste rolli kogukondade ja elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamisel ning töötatakse välja rakenduslik koostöömudel keskkonnahariduse pakkujatele ja kohalike omavalitsuste parema koostegevuse jaoks. Koostöömudel rõhutab keskkonnahariduse pakkujate rolli kodanikuhariduse toetamisel ja aitab kaasa keskuste teemakohase finantseerimise parendamisel.

 

5. MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing

Organisatsiooni võimestamine seoses erivajadustega laste tugisüsteemi reformiga

EUR 19 647

Projekti eesmärgiks on valmistuda riigi poolt läbiviidavaks erivajadustega laste tugisüsteemi reformiks. Kuna reform suurendab oluliselt kohalike omavalitsuste rolli erivajadustega laste tugisüsteemis osalemisel, siis on äärmiselt oluline tõsta ELDÜ organisatsioonilist võimekust, et selgitada ja nõustada 1. tüüpi diabeeti haigestunud laste erivajaduste osas võimalikult suur hulk kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna eest vastutajaid. Lähitulevikus on omavalitsused 1. tüüpi diabeeti haigestunud erivajadustega laste jaoks peamised tugiteenuste tellijad ning seetõttu on ELDÜ kui organisatsiooni jätkusuutlikuse jaoks äärmiselt oluline, et omavalitsused saaksid aru 1. tüüpi diabeedist ja seda põdevate krooniliselt haigete laste erivajadustest ning sooviksid ja oskaksid nende jaoks erinevaid nõustamis- ja koolitusteenuseid tellida ja toetada.

Projekti tulemusena on ELDÜ-s välja arendatud suutlikus kohalike omavalitsustega suhelda ning juhendmaterjalid KOV-idele diabeediga lapse ja nende perede vajaduste mõistmiseks ning nende abistamiseks. Samuti on projekti tulemusena käidud nõustamas ja koolitamas vähemalt 40-s Eesti omavalitsuses ning 30 omavalitsust on tellinud mõnda ELDÜ pakutavat teenust.

Laiemalt on projekti eesmärgiks parandada Eestis 1. tüüpi diabeeti põdeva ca 800+ lapse ja noore toimetulekut oma haigusega ning vähendada diabeedi tüsistuste teket. Nemad on selle projekti lõplikud kasusaajad.

 

6. Eesti Lugemisühing

Eesti Lugemisühingu võimekuse tõstmine düsleksiaga laste vanemate huvide esindamisel hariduspoliitikate kujundamisel läbi düsleksia teema nähtavuse suurendamise

EUR 19 626

Lugemisraskusega sh düsleksiaga lapsed jäävad tihti märkamata ja levinud on arvamus, et nõrk lugemisoskus on tingitud vähestest intellektuaalsetest võimetest ja laiskusest. Kuigi on teada, et düsleksia ei ole põhjustatud vähestest vaimsetest võimetest, seostuvad need terminid Eestis endiselt valehäbiga, mis omakorda loob soodsa pinnase stigmade, müütide ja valeinformatsiooni tekkeks ning levikuks. Avatud ja salliva ühiskonna suunas liikumiseks  on  vaja  normaliseerida düsleksia ühiskonnas ja võimaldada düsleksiaga inimestele paremaid ja tõhusamaid tugimeetmeid selleks, et nad saaksid kasutada kogu oma  potentsiaali. Lastevanemate kaasamine hariduspoliitikate kujundamisse on ressurss, mida Eestis on seni vähe kasutatud. Hariduspoliitikate kujundamisel peab senisest enam arvestama düsleksiaga laste vanemate seisukohtadega.

Lugemisühingul on Eestis pikaajaline ja  unikaalne kogemus düsleksia valdkonnas, samuti kuulub ühingusse lapsevanemaid.  Soovime projektiga tõsta oma võimekust kujuneda düsleksia valdkonnas arvestatavaks  partneriks  hariduspoliitikate kujundamisel koondades lugemisraskuse sh. düsleksiaga laste vanemate huve. Eesmärgini liikumisel peame oluliseks tõsta düsleksia teema nähtavust ühiskonnas ja suurendada lapsevanemate informeeritust lugemisraskusest sh düsleksiast.

Projekti tulemusena on Lugemisühingu juurde moodustatud düsleksiaga lapsevanemate esindajatest juhtgrupp, kes on tegutsemiseks loonud pikaajalise strateegia mille keskmes on lapsevanemate informeerituse kasv ja düsleksia normaliseerimine ühiskonnas läbi kõneisikute kaasamise.  Läbi viidud tegevuste tulemusel on Lugemisühingul parem positsioon olla kaasatud hariduspoliitikate kujundamisse. Projekti lõppfaasis viime läbi analüüsi, mis saab olema sisendiks edaspidisele tegevusele. 

 

7. Eesti Tsöliaakia Selts 

Eesti Tsöliaakia Seltsi tegutsemisvõimekuse arendamine

EUR 16 145

Projekti eesmärgiks on Eesti Tsöliaakia Seltsi tegutsemisvõimekuse ja jätkusuutlikkuse tugevdamine.
Organisatsioon on 26 tegutsemisaasta jooksul jõudsalt arenenud ning viimase üheksa aasta jooksul kasvatanud oma liikmete arvu kahekordselt, vabatahtlike ja tegevusvaldkondade arvu mitmekordselt. Ootused vabatahtlikelt, liikmeskonnalt, kogukonnalt ning ka laiemalt partnerite ringilt on suurenenud ning organisatsiooni juhtimine vajab üle vaatamist, juhtimissüsteemi kirjeldamist ja rakendamist efektiivsemaks tegutsemiseks, arengukava eesmärkide täitmiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Projekti raames töötatakse välja juhtimissüsteem, mida ka rakendatakse piloteerimise käigus ning töötatakse välja tegevusplaan edasiseks tegevuseks. Muuhulgas kaardistatakse juhtimissüsteemi erinevad osad, kirjeldatakse juhatuse liikmete, valdkonnajuhtide rollid ja tegevusjuhendid, vabatahtlike rollid jne.

Projekti sihtrühmadeks on nii järgmised Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatus, vabatahtlikud ja töötajad kui kõik tsöliaakiaga inimesed (sh ETSi liikmed) ja nende lähedased.
Projekti käigus loodav juhtimissüsteemi rakendamise tulemusena saavad seltsi vabatahtlikud tsöliaakiaga inimeste huvikaitset teostada veel laiemalt.

 

8. Fenno-Ugria Asutus

Demokraatia kool Eesti soome-ugri kogukondadele uue geopoliitilise olukorra mõistmiseks ja selles toimetulekuks

EUR 18 500

Ennekõike venekeelse inforuumi mõjul ja vähese meediapädevuse tõttu on Eestis elavad Venemaa päritolu soome-ugri rahvaste kogukonnad sageli Putini režiimi ideoloogiliste manipulatsioonide mõjuväljas. Suhtlemine Venemaal asuvate sugulaste ja tuttavatega suurendab segadust veelgi ning põhjustab konflikte ja suureneb ärevus. Eesti Venemaa päritolu soome-ugri kogukondade sise- ja välispoliitika mõistmine on osutunud kohati nõrgaks ja vajab järeleaitamist. Soome-ugri kogukonnad vajavad selles olukorras välis- ja sisepoliitika seminare, meediapädevuse ja propaganda läbinägemise oskuste treeningut, samuti oskusi läbi rääkida ja oma identiteedikriisiga toime tulla.

Fenno-Ugria Asutusel on selles olukorras võimalus ja kohustus sekkuda, korraldades kohalikele soome-ugri kogukondadele sise- ja välispoliitikaalaseid ning kommunikatsioonikoolitusi, et selgitada ja pakkuda mitmekesisemat ettekujutust Venemaal ja Ukrainas toimuvast. Koolituste tulemusena paraneb sise- ja välispoliitikast arusaamine,  propaganda läbinägemise ja kommunikatsioonivõtete mõistmine tulevad kasuks nii omaenda maailmapildi korrastamisel kui ka suhtlemisel Venemaal asuvate rahvuskaaslastega. Arenenud läbirääkimisoskused ja enesega toimetuleku oskused võimaldavad paremini hakkama saada vaimse kriisiga. Projekti partner Pikene Pa Brojen (Norra) annab projektis osalejatele kogemuspõhise ülevaate Norra ja Venemaa vahelisest kultuurilisest, eriti saami piiriülesest koostööst muutunud geopoliitilises olukorras.

 

9. Heateo Sihtasutus

Heateo kogukonna programm

EUR 19 914

Heateo SA viib professionaalsete vabatahtlike (oma ala eksperdid, kes jagavad
vabaühendustega oma teadmisi-oskusi kindlalt erialalt, nt juristid, andmeanalüütikud, IT-spetsialistid, finantsplaneerijad, kommunikatsioonieksperdid jne) kaasamise uuele tasemele, et pakkuda ühiskondlikele algatustele kiiremat ja süsteemsemat tuge nende võimekuse kasvatamisel.

Sellega seoses soovime ellu kutsuda arendusprojekti, mis kasvatab Heateo SA võimekust mõjusate vabaühenduste kokku viimiseks võimekate vabatahtlikega, vabaühenduste teadmisi ja võimalusi professionaalsete vabatahtlike kaasamiseks ning professionaalsete vabatahtlike teadlikkust ja võimalusi nende oskustele vastava vabatahtlikutöö leidmisel.

Projekti käigus korraldame üritusi, et tutvustada professionaalset vabatahtlikkust nii juba Heateo
kogukonnas olevatele vabatahtlikele kui ka uutele vabatahtliku potentsiaaliga ekspertidele
erasektorist. Nõustame vabaühendusi professionaalsete vabatahtlike tulemuslikumaks kaasamiseks.
Arendame välja Heateo Sihtasutuse sisesed protsessid vabatahtlike juhtimiseks, võtame kasutusele
vabatahtlike andmebaasirakenduse ja loome uue veebilehe Heateo SA-le, mis aitab vabatahtlikkust
paremini esile tuua ning on integreeritud vabatahtlike haldamise tarkvaraga. Veebis on avalikult näha, millistes teemades algatused ekspertide tuge parasjagu vajavad ning vabatahtlikud saavad end
konkreetsete väljakutsete juurde kirja panna. Tarkvara aitab koondada infot, pidada arvestust
panustatud tundide ning lahenduse leidnud väljakutsete üle.

Projekti tulemusel on loodud terviklik süsteem, mis aitab kaasa vabaühenduste võimekuse
kasvatamisele läbi professionaalsete vabatahtlike panuse targa ja kiire kaasamise ning kasvavad
Heateo Sihtasutuse poolt iga-aastaselt vahendatud (püsi)vabatahtlike arv ja töötunnid.

 

10. Kogukonnapraktika

Kogukonnapraktika programmi arendus

EUR 19 964

Kogukonnapraktika on vabaühenduste järelkasvu toetav kogemusõppe programm, mille käigus õpilased lähevad vabaühendusse lühipraktikale. Õpilane saab praktilise õppekogemuse, kool saab sisukama ja sisulisema õppekava ja vabaühendus saab tuttavaks kohalike noorte ja tulevaste tegijatega. Kogukonnapraktika toimub 50 koolis ja enam kui 300 vabaühenduses üle Eesti.
Noor saab praktikaga arusaama kodanikuühiskonnast, võimaluse mitteformaalsel teel õppida ning panustada ühiskonda. Programm on üles ehitatud õpilasest lähtuvalt, et ta saaks selgema arusaama kodanikuühiskonnast, laiendada silmaringi, panna oma teadmisi proovile, märgata ja panustada ning muuta meie ühiskonda õiglasemaks ja paremaks kohaks kus elada. Kooli jaoks aitab kogukonnapraktika täita õpieesmärke, mis on seotud erinevate üldpädevuste, sh sotsiaalsete ja kodanikupädevustega, õpi- ja suhtluspädevust ning ettevõtlikkuspädevust.

Projekti eesmärk on kogukonnapraktika programmi ja ühenduse arendus ja võimekuse tõus. Kogukonnapraktika programmi edasiarendus on oluline materjalide ja programmi sisuülesehituse ajakohastamiseks. Programmi materjalid ja ülesehitus vajavad uuendamist, õpilastele suunatud materjalid oleks vaja uuendada ja võimalusel ka interaktiivsemaks kujundada. Organisatsiooni võimekust toetatakse läbi süsteemse suhtluskanali ja harjumuse loomise. Luuakse regulaarne suhtluskanal ning virtuaalsed kohtumised, mille abil soodustatakse koolide ja vabaühenduste ja teiste partnerite vahelist kommunikatsiooni. Lisaks virtuaalsetele kohtumistele ning infojagamistele on plaanis korraldada koolitus, koostöö seminare praktikate jagamiseks ja koostöö edendamiseks. Projekti kolmas eesmärk on vabaühenduse rahastusmudeli arendus. Arendus oleks vajalik, et Kogukonnapraktika MTÜ saaks läbi mõelda rahastuse edasised võimalused ja allikad.

 

11. Little Black Fish

K.A- kodanikuaktivismi ja vabaühenduste tugisüsteemide loomine ja arendamine ühisloome ja loovaktivismi kaudu maapiirkondades

EUR 17 239

Kuusalu on koduks rahvusvahelisele inimõiguste organisatsioonile Little Black Fish ja rohujuuretasandi keskkonnaliikumisele Roheline Kuusalu, kes on viimased aastad teinud ühiseid jõupingutusi kodanikuaktivismi ja vabaühenduste mõju suurendamiseks kogukonnas. Kuusalu on tüüpiline Eesti maapiirkond. Selle elanikkond on laiali suurel alal, kohalikku omavalitsust ja valla lehte juhivad aastakümneid samad inimesed, siia on raske meelitada noori ja tegusaid inimesi ja siinne kodanikuaktiivsus piirdub huvigruppidega.  

Pilootprojekt K.A (kaasa arvatud) on ainulaadne 12-kuuline partnerlus 20 aktiivse kodaniku, 2 kohaliku organisatsiooni, 5 Eesti vabaühenduste spetsialisti, teadlase, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vahel. Projekti eesmärkideks on aktiveerida kogukonda ja seeläbi suurendada kodanikuühiskonna osalejate arvu Eesti maapiirkondades; osalusdemokraatia suurendamine kogukonnas ning kodanikuaktivismi ja vabaühenduste tugisüsteemide loomine ja arendamine ühisloome (co-design) ja loovaktivismi (artivism) kaudu.

 

12. Loomus

Loomade eestkoste valdkonna huvikaitse arendamine

EUR 20 000

Loomus loodi eelkõige kui huvikaitse organisatsioon. Viimaste aastate jooksul on tulnud organisatsiooni, sh eesotsa, hulgaliselt uusi inimesi ning varem aktiivsemalt tegutsenud liikmed on aeg-ajalt abis, ent igapäevatööst eemal. Seetõttu on organisatsioonis teadmisi, mida hetkel täismahus ei kasutata.

Projekti eesmärk on kokku viia aastatega kogunenud teadmised-kogemused ja pikaajalisemad aktivistid uutega ning seeläbi tõhustada Loomuse ja loomade eestkoste valdkonna huvikaitselist tegevust. Olulised tegevused on regulaarsed organisatsioonisisesed kokkusaamised huvikaitse strateegiate arutamiseks, läbimõeldud huvikaitse tegevus, vabatahtlike kaasamine tegevusse ning aktiivne osalemine huvikaitsevõrgustikus, mille liige Loomus on. Lisaks on projektis kaks huvikaitseteemalist koolitust ja meeskonnaüritus kogemuste jagamiseks.

Huvikaitsega süstemaatiliselt tegelemine annab võimaluse luua organisatsioonis selgemat süsteemi ja struktuuri, millest lähtuvalt tegutseda, mõõta oma tegevuse mõju ning kaasata uusi inimesi. Seeläbi tugevdab projekt ka Loomuse juhtimist ning arendab Loomuse ja loomade eestkoste valdkonna läbipaistvust. Huvikaitsevõrgustikus aktiivsemalt osalemine aitab Loomusel õppida teistelt, vahetada kogemusi, arendada läbi oma panuse võrgustiku tööd ning luua tugevamaid partnerlussuhteid teiste organisatsioonidega, sh väljaspool loomakaitset. Kuna tegemist on huvikaitsega, siis sihtrühmaks on poliitikud ja teised seadusandlusega seotud isikud, lisaks loomakaitsest huvitatud inimesed.

 

13. Masaan

MTÜ Masaan juhtimis- ja koostöövõimekuse edendamine

EUR 20 000


MTÜ Masaan peamiseks eesmärgiks on sotsiaalteenuste osutamine Tallinnas, Järvamaal ja Raplamaal. Oma tegevusega aitame kaasa inimesekesksete ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste arengule Eesti ühiskonnas, pakkudes tuge puuetega inimestele ja nende peredele. Me toetame oma klientide osalemist ühiskonnaelus, iseseisvat toimetulekut ning igapäevaeluga hakkama saamist.
Käesoleva projekti esmaseks sihtrühmaks on MTÜ Masaan meeskonna liikmed. Peamine eesmärk on edendada organisatsioonis kaht suunda: juhtimisvõimekust ning meeskonnatööd. Hetkel puudub organisatsioonil arengukava, mis annaks igale meeskonnaliikmele konkreetsed suunised ning sätestaks ühised väärtused. Seetõttu on oluline ühiselt arengudokumendi loomine ning võtta ette konkreetsed sammud meeskonna koostöövõimekuse suurendamiseks. Kuna organisatsiooni töötajad teevad vaimselt väga rasket tööd, siis on oluline töötada välja regulaarne toetussüsteem kovisioonide, supervisioonide ja vajaduspõhise coachinguga.

Projekti raames koostatakse MTÜ Masaan arengukava, töötatakse välja läbipaistev ja selge juhtimissüsteem, toimuvad kovisioonid ja supervisioonid meeskonna liikmetele, coachingu sessioonid meeskonna liikmetele ning ühingu suvekool ja talvekool. Projekti tegevuste tulemusel on meeskonna ühise töö tulemusena loodud arusaadav arengukava, mis on töödokumendiks igale meeskonnaliikmele; meeskond on ühtehoidev, toetav ja avatud; meeskonnaliikmed on oma töös toetatud ning nad oskavad hoida nii ennast kui oma kliente.

 

14. Nähtamatud Loomad

Nähtamatud Loomad: kodanikuühiskonna heaks

EUR 19 174

Projekt on vajalik, kuna vabatahtlike potentsiaal Eestis on alakasutatud. Eesti vabaühendustel on vaja häid näiteid, teadmisi ja oskuseid, et vabatahtlikke senisest edukamalt kaasata. Teisalt otsivad paljud vabatahtlikud lühiajalisi võimalusi panustamiseks. Samuti on projekt vajalik, kuna Nähtamatutel Loomadel on tulevikuks väga palju plaane ja uusi kampaaniasuundi; vabatahtlike koordineerimise ja kaasamise valdkonna süsteemi jätkamine on eeldus, et need kampaaniasuunad õnnestuksid.

Projekti eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda, edendada kodanikuteadlikkust ja tõsta
kodanikuaktiivsust. Uuendame läbimõeldud vabatahtlike koordineerimise ja kaasamise süsteemi
Nähtamatutes Loomades ja jagame meie vabatahtlike kogemust Eesti üliõpilastega. Võimestame ja koolitame nii organisatsiooni praeguseid kui projektiperioodil värvatavaid vabatahtlikke, et nad oskaksid kaasa rääkida poliitika kujundamises, hoolitseda enda heaolu eest
vabatahtlikuna ja mõistaksid ühiskondlike protsesside suunamise võimalusi. Nii panustame Eesti kodanikuühiskonna jätkusuutlikkusse ja võimekusse. Samuti on meie eesmärk populariseerida
vabatahtlikkust kui kodanikualgatuse vormi.

Projekti sihtrühmad on Nähtamatute Loomade praegused ja potentsiaalsed vabatahtlikud ja
Eesti üliõpilased. Samuti kaasame seni alakaasatud rühmi nagu noored, mehed, eakad, perekonnad ja muukeelsed elanikud. Nende eesmärkide saavutamiseks pakume Eesti inimestele mikro- ja perioodilise vabatahtlikkuse võimalust, koolitame vabatahtlikke efektiivse aktivismi, sotsiaalse muudatuse ellukutsumise, efektiivse ajakasutuse jm teemal. Vabatahtlike portreelugude kajastamisega meedias ja sotsiaalmeedias ning Eesti üliõpilastega vabatahtlike valdkonna võimalustega tutvustamisega innustame Eesti inimesi panustama vabatahtlikuna ja võimestame kodanikuühiskonda laiemalt.

 

15. Palverännutee

Palverännutee viie lõigukeskuse loomine. Koostöövõrgustiku ühistegutsemise ning sise-/ välissuhtluse väljatöötamine ja rakendamine.

EUR 19 999

Projekti raames töötatakse välja 600 km pikkuse Palverännutee koostöövõrgustiku ühistegutsemise alused ja vormid. Rakendatakse tööle viis esimest vabatahtlikku lõigukeskust/lõiguvanemat, mis toimivad nii teabe jagamis– kui talletuskeskustena. Koostatakse ja lepitakse kokku toimiva sise– ja välissuhtluse alused ja viisid. Luuakse kontseptsioon ning tegevuskava aastateks 2024–2026. Need tegevused toetavad projekti strateegilist eesmärki – parandada võrgustiku jätkusuutlikkust ja võimekust ning tugevdada võrgustiku rolli kodanikuaktiivsuse edendamises ning kohalike kogukondade mõjujõu suurendamises.

Projekti sihtrühmad on kohalikud ja kogukondlikud seltsid, seltsingud, ühingud, aktiivsed ajaloo– ja koduurijad, kogukonnaturismi–teenusepakkujad, muuseumid, koolid, kirikud, ettevõtjad ja elanikud.
Lõppkasusaajad on Eesti kultuuri– ja ajaloo vastu huvi tundvad inimesed kodu– ja välismaalt – (palve)rändurid, matkajad, (loodus)turistid. Projekti tegevused viiakse läbi kohtumiste, koolituste, õppereisi, töötubade, seminaride ja nõustamiste vormis, vajadusel kasutatakse ka veebipõhist lähenemist. Projekti kaasatakse arendustegevuste ja kommunikatsiooniekspert, vabatahtliku tööga panustavad ühingu juhatuse ja lihtliikmed ning koostöövõrgustiku osalised.

 

16. Peipsi Koostöö Keskus

Peipsimaa kultuuri- ja kultuurikogukondade koostöö ja võimestamine

EUR 19 967

Peipsimaa - olles aastasadu olnud eri võimude ristteel on väga omapärane nii kultuuriliselt kui keeleliselt. Projekti  laiemaks eesmärgiks on toetada Peipsimaa eri kultuuri- ja keelekogukondade (Kodavere, Setomaa, vanausuliste külad, Iisaku) vahel võrgustamist, kogemuste vahetamist ja nende esindusühenduste võimestamist. Kaasame noori, et julgustada neid uurima ja hindama oma pärimuskultuuri ja õppima kohakeelt. Mõnedes piirkondades, nt Setomaal, on kultuuritraditsioonid, murdekeele rääkimine saanud igapäevase elu osaks nii vanadel ja noortel; teistes piirkondades nt vanausuliste külades või Kodavere murraku piirkonnas on kohaliku keelepruugi rääkijaid väga vähe alles jäänud. Kohakeelte, kõnepruukide, murrakute hoidmine on oluline, kuna need ühendavad ja toetavad inimeste, ajaloo, looduse ja pärimuse suhet ning loovad kogukonna ühtsust ja indentiteeti.

Projekt aitab tutvustada laiemalt Peipsimaa rikast pärandkultuuri- ja keelepiirkonda ja teadvustada vajadust selle hoidmise järele; samuti arendatakse välja ühised seisukohad Peipsimaa keele- ja kultuuripiirkonna hoidmiseks. Projekt on nö ettevalmistus 2024. Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud Kultuurilise mitmekesisuse aastale, mis tutvustab  mh Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi. Laiemalt aitavad projekti tegevused  kaasa uute algatuste väljatöötamisse, mis aitavad Peipsimaa kultuuri-ja kohakeele kogukondade häält viia kohalike ja riiklike poliitikate kujundamisse.

 

17. Vana-Pärnu kogukond

Vana-Pärnu kogukond MTÜ võimekuse ja jätkusuutlikkuse kasvatamine läbi uute kontaktide ja teiste edulugude

EUR 19 431

Projekti eesmärk on kasvatada Vana-Pärnu kogukond MTÜ koostöövõrgustikku nii teiste MTÜ-de, eraettevõtete kui ka KOV-idega. Kogukonna siseselt viime läbi erinevate vanusegruppide ja rahvuste integratsiooni. Projekti lõpuks valmib põhjalik käsiraamat, kuidas KOV ja erinevad vabaühendused omavahel peaksid koostööd tegema. Lisaks on projekti lõpuks Vana-Pärnu kogukond MTÜ-l olemas arengukava, kommunikatsiooniplaan ja üle-eestiline koostööpartnerite võrgustik. Et seda saavutada, korraldame suvel erinevate MTÜ-de ja KOV-ide vahelise spordivõistluse. Käime külas näiteks Tõrvas ja Paldiskis, kus täna kogukondade ja KOV vaheline koostöö sujub hästi. Paneme nende edulood kirja ja teeme põhjalikuma analüüsi, kuidas on praeguste tulemusteni jõutud ja mida saaks veel paremaks muuta. Korraldame küsimustikke nii MTÜ-de, KOV-ide kui ka kogukonnaliikmete seas, et kaardistada peamised murekohad ja võimalikud lahendused koostöö parendamiseks. Projekti lõpus valmiv käsiraamat on avalikult loetav kõigile huvilistele. Vana-Pärnu kogukond MTÜ siseselt korraldame suvise ürituse, et kokku viia erinevas vanusegrupis- ja rahvusest inimesed.

 

18. WILDSTREAM

Narva-Jõesuu kodanikuaktiivsuse tõstmine

EUR 20 000


Hetkel ei ole käimas ühtegi projekti Narva-Jõesuu vallas, kus erinevas vanuses erinevatest valdkondadest inimesed saaksid ise näidata oma kodanikupositsiooni ning tänu oma initsiatiivile kirjutada projekti oma linnade probleemide lahendamiseks. Antud projektiga tahame tõsta Narva-Jõesuu valla, täpsemalt Olgina, Soldino, Narva-Jõesuu ja Sinimäe linnade elanike kodanikuaktiivsust kaasates MTÜ Wildstream tegevusse vähemalt 50 uut Narva-Jõesuu valla elanikku. Läbi erinevate ürituste ja arutelude saame anda kodanikele võimaluse väljendada oma kodanikupositsiooni. Projekt on unikaalne sellepoolest, et me kaasame projekti partnereid erinevatest sfääridest ja valdkondadest, mille tagajärjel suudame tõstatada olulisi ühiskondlikke teemasid. Antud projekt annab suure tõuke uute partnerite kaasamiseks organisatsiooni nii kolmandast kui avalikust sektorist. Projekti peaväljundiks on see, et osalejad saavad ise kirjutada ja ellu viia projekte, mis on suunatud Narva-Jõesuu elanike probleemide lahendamisele. Projekti lõppüritusel esitletakse nende projektide tulemusi. Projekti väljundiks on ka see, et osalejad ja projekti sihtrühmad väljendavad oma aktiivsust ürituste korraldamisel ning pakuvad ise välja teemasid arutelude korraldamiseks ja koostavad ise oma projekte. Projekti sihtrühmadeks on Narva-Jõesuu valla elanikud, perekonnad, puuetega inimesed, kohaliku omavalitsuse esindajad ning riiklikud asutused.